Alustasime siis eile oma ratsamatka laagrit. 27 km läks sujuvalt Sulu külla kappamisega. Kahel korral saime vihma. Teadmine, et saame majja. Sulu külamaja perenaine oli maja ära kütnud. Tüdrukutel oli hea meel, et saavad riided vahetada. Esimese vihma järel sain teada, kui hea varustus kellegil on. Mina panin peale kaitseliidu telkmantli. See on üks parimaid abilisi mul matkadel olnud. Kuna tulin enne Moodra silda maha, teades, et hobused üle ei taha minna. Ja Teeba ei kannata ratsaniku seljas olevaid üle gabariidi lehvivaid riide esemeid. Olles saanud Kasti külast läbi, läksin tagasi sadulasse. Hobustel tuli tagasi eluvaim, mulle tundus, et olen Teebaga kunagi Sulu ja Kasti küla kandis matkanud.

Südamest lootsime, et järgmine vihm võiks tulla kui oleme majja saanud. Teekond oli valitud kulgemiseks läbi metsade meelega rahulikum samas mõnus. Mõni traktor või auto ei seganud. 

Kasti küla kihas elust ja tegemistest. Aktiivne osa põllumajandusel,  metsameestel,  põlluharimine ja suur lüpsifarm.

Hea meel tütre abi üle, kes vedas autoga magamise varustuse ja vahetus riided. Ja karjuse tarvikud. Tütar mõtles, et paneb ajaviiteks aia ülesse, aga see oli nii õige ajastus hakkas uuesti vihma sadama. Kui jõudsime Haimre-Sulu teeristi kus näitas Sulu külamaja 1,5 km. Ja hakkas kergelt tibutama. Ja 1,5 km maad liikusime traavis. Muidugi andis tunda minul parema jala põlvel pikk sõit, teistel mõni lihas veel. Kuid järgmine päev tuleb veidi kergem endale ja hobustele, et lihased saaksid taastuda.

Nii olen ma juba aastaid teinud. On ka vankriga asju veetud, kuid Kellukalt ma ei nõua sellist pingutust, mul hetkel noored hobused välja õpetamisel. Ja varustuse veoks eelistan suuremat hobust. Kelleks tulevikus on saamas Vimbu.

Mina valvan hobuseid, kuna Teeba on osav karja karjusest välja vedama. Magamis varustus mul pidevalt testitud Rootsi ja Soome jahedamates tingimustes matkates. Natuke olen kurb, kes ei julgenud tulla ratsamatka laagrisse. Kartes vihma ja pingutusi. Need mu tublid trennilised soovisid, et teeks ikka ära. Ja nii me kolmekesi oleme.

Teeba rahutu hing, pärast kõigile kolmele Marstall Sinfonie söömist. Rahulikuks jäi. Ja tukub, hoides ühtlasi minul silma peal.

Lasin tüdrukutel magada, 10 tegime hommiku pudru võileibadega. Täna on plaan Valgu poodi külastada. Vaja söögilaua täiendust, magusat juurde.

Täna lihased hetkel toonuses.