Eilse päeva õhtul sain tütrelt teada, et üks kana on õues. Mul käis südamest tuline jutt läbi...ma just lasin Mäxu õue...ainus mõte hakkasin riietumise käigus juba musta tsenaariumi heietama, et ees ootab ära söödud kanast ainult sulepuru...ja muidugi abituse tunne, miks ma ei lugenud kanu üle...
Õue jõudes, jooksis rõõmus Mäx kohe mu juurde kes tuli teavitama, et ta leidis mu kadunud aarde ja hoiab lihtsalt silma peal.
Leidsin kohe Mäxu abiga põgeniku, kes oli leidnud endale sügava lume ja ei osanud edasi ega tagasi liikuda. Sain põgeniku kätte, tänasin Mäxi suure abi eest oma tähelepanelikkusega.
...täna hommikut alustasin üle mitme aja siis lume rookimisega. Auto, õue jne...siis õue linnud, ja kanad, pardid. Olles saanud eelmine aasta teada, et eraldi müüakse kanadele (sõltuvalt vanusest) söötasid, siis minu tellimus või ostmisel arvestatav on munakanade sööt pluss söödavilja terad. Partidele sama, kuid nad tahavad päevas ka rohelist lisaks kuiv söödale. See hasart mis neid kohe haarab on võimas. Panen natuke salatit ka vette siis on neil mõnus lödistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar