Harukordselt mõnus päev, kus tegelesin noortega kolli trenni tehes. Leiutasin Vimbule uut moodi söötmist. Kõik olid väga hakkamist täis. Preston lausa puges väravast niimoodi kiiresti välja, et silm ka ei pilkuda. Ma esimese hooga mõtlesin, et kuidas edasi. Ega miskit panin Vimbu kõrvale Albu päitsetega lasipuu külge. Tegin siis igasuguseid helisid. Kui maiusroog söödud panin Prestoni sisse ja jätkasin igasuguste kollidega. Käisin Vimbuga jalutamas, ühes käes laste kelk ja teises käes Vimbu. Muidugi aiste vahele astumist, aiste tõstmist. Aiste puudutamised vastu külgesid...aiste vahele tagurdamist ja aiste vahel seismist....

Siis Asso, samad tegevused mis Vimbuga.

Albert vaatas pingsalt kogu aeg väravas, et millal küll tema saab trenni tulla. Mul hobuloomadele motivatsiooni toit, mis paneb tahtma inimesega koostööd tegema.