Ja ongi see 31.01.2026 jaanuar õhtusse jõudnud. Täna palju jõudnud, noortega tegelesin. Alberti panin uue saani ette. Saani sain, nüüd väiksed lisad juurde aretama. Saani sain Vello Tamme käest, kes Eestis on tuntud künnivõistlustel osalejana.  Ühte istet saanile ja mõtlema kuidas hobu liiklusvahendid ära paigutada rehe alla.

Täna hommikune päikesetõus.

Albert saani ees.

Ja muidugi tegin kanadele ja partidele mõnusa ära olemise. Panin allapanuks jälle värsket höövli laastu. Hommikul õnneks poes käigul oli meeles partidele ja kanadele salatit osta suuremas koguses. Istusin pardude juures pea tund aega ja nautisin nende maiustamist salatiga. Toa linnud said ka lehe salatist. Ka nemad vajavad värsket. Osa salatit panin vette, see meeldib neile üle kõige. Igal juhul hea tunne nende keskel istuda ja aega veeta.

 

Tiba hilinemisega ülesse pandud, aga jah. Ma molutasin tiba aktiivselt, saagisin vanad katki läinud aisapuud. Tegelesin koristustööga rehe all, mõtlesin kuidas ära paigutada kasutamises olevaid aisku. Ühtlasi hoidsin kontrolli kütmis värkidel. Kõiki ahjusid korraga ei küta, ikka nii kui üks kinni, siis teisele tuli alla. Hetkel jah on kütmine number üks. Ütlen nii, mulle meeldib ahju soe tuba. Linnas on enamus töö keskondades radiaatorid või õhk soojuspumbad. 

Hobuseid jälgin pidevalt, söök praegu krõbedate külmadega kogu aeg ees. Nii kui ma koplisse asjatama lähen on nad kohe kambakesi kohal. 

Koertega pole probleemi saavad sooja putru kaks korda päevas.

Eilse tugeva päikese pärast lasin papagoid puurist välja toa peale lendama. Päike tõstis nende tegutsemis tahte ikka suureks. Jätkus toas igale poole. 

Pardude juures istusin oma pool tunnikest suhtlesin võtsin mõlemaid sülle. Kanadega sai suheldud, kuid nendega nii head sidet pole kui mul partidega on. 

Nüüd külmade öödega pean panema ühe soojus allika kanadele ja partidele.

-15 päikesetõusuga hommikul, auto käivitus. Lasin mõnda aega töötada, kui õues toimetamist. Olen alati kodustes toimetamistes kaasosaline, hobuste jootmisel. Korraline pilgu heit kõikidele kabjalistele. Kellukas sai hommikuse protseduuridega head paremat, ta nautis ööd sees olemist. Ka minul oli hea tunne veel õhtul mitu korda vaatamas käies, et mis ta teeb ja kas ta ikka puhkab. Poiste karjale viisin ühe lakukivi. Eile käisin ostmas spetsomm nendele. Hommikul jootmis käigul, kohe kõik mu ümber ja lakukivi proovima.

Täna on võrratult ilus ilm päikesega.

Mulle meeldib praegune ühtlased külma kraadid, tundub kui nädala lõpus pakane paugub, siis peaks korraliku karastuse tegema. Hetkel mis mulle suurt rahulolu pakub on saun ja sellega kaasnevad lumes karastamise protseduurid. Mulle kuum saun ei meeldi, minu lemnik temp on +70. Üle selle lihtsalt ei kannata.

Tänase päeva memumaar...hommikul koju jõudes.  Tegin elutoa kamin ahju tule ja kööki pliidi alla. Temp siseruumides tundus jaheda poolne. Hommikune õue temp ei olnud mitte märkimist vääriv -7. Kuid 24 tunnise valve järel eelistan väikest lõõgastust kohviga ja lugeda päeva alguseks uudiseid.

9.30 tõmbasin rehe alt vankri. Varustuse ruumist tõin sori rakmed. Ilm mind ei heiduta, olgugi külm on hetkel püsiv olnud. 

Lasteaiast tagasi jõudnuna oli ka tõusnud tuul. Tagasi jõudes tundsin vaatamata kihilisele riietusele...ikkagi külma võetud aga mitte et see oleks väga kriitiline. Hops lahti võetud ja tekiga kaetud. Siis tõin mõnusat ürdimüsli ja sinna sekka segatud lutserni. See peenestatud lutsern on õlidega rikastatud ja seda mõned hopad söövad meelsasti mõnuga. Siis kui söök söödud tõin käe järgi keha temperatuurini ja rikastatud elektrolüütidega. Jälgin kõike peale füüsilist tegevust looma tervislikku seisundit. Olen väheke muretsev. Kellukas naudib ise seda mu hoolitsust. Tunni pärast saab selga teise teki. Kuna tegu on jaheda endise lauda osaga, siis mõned parandamata kohad lasevad väljast õhu siseruumides (võõrad hobused kelle iseloomud väheke temperamentsed on lihtsalt lõhkunud mõned kohad). Kuid need on plaanis taastada. 

Jõudsin veel päeva ajal pärast hobuse panekut paari tunnise uinaku teha. Ja muidugi nüüd võib öelda, et hüvasti magamine. Õnneks seisab mitu head vaba päeva kus suudan taastada normaalse unereziimi. Oligi vana aasta lõpus tunne, et töö andja kasutab ära. Vabu päevi lihtsalt polnud nii palju.

Eelmine aasta vahetati välja kogu talukompleksi voolu juhtmestik kaasaegsema vastu. Teine on saun mis nüüd noorte ettevõtlikule ja kaasatud sugulasi tuttavaid ehitamise abiks. Eks isegi aitasin, palju puit materjali tuli sauna ehituseks oma alles olevast metsast. Ja kui jutt metsale läheb siis ajab mõtteliselt karvad turri ...nii metsaärikatele mõeldes või raha järgi sügelev laste isa...kelle suhtes jätkuvalt usaldus puudub, kes loodab oma kangekaelsele usklikusele läbi palvetamise, et muutun tema suhtes järele andlikuks. Las palvetab, vahepeal püüab manipuleeriva provotseeriva käitumisega mõjutada. Kuid hetkel kõigutamata. Millegi pärast olen näinud kogu tema käitumist lihtsalt ette ära. Mul ükski närv ei liigu ka.

Hetkel vaatame mis aeg toob...🥰 Olen tänulik olemas oleva üle, loodan et tasahaaval saan seda mida olen unistanud.

Hetkel igasse päeva mahub, kütmine, loomade lindude eest hoolitsemine. Tõin pardud tuppa, ehitasin neile suurema mõõtmelise puuri. Kuna nad kahekesi, siis parem külm aeg toas üle elada. Üks põhjus, nad harjunud inimeste seltskonnas viibima. Milline tänulikkus, milline jutt kohe jooksis noka vahelt. Mul oli suht harjumatu näha neid üksinda oma villas. Vedasin vahe peal elektri kütet. Istusin nende juures, võtsin sülle. Ja tegelikult igatsesid ka nemadki suhtlust inimesega.

Jälgin järjepidevalt, kuidas toimetavad era loomahoiud või kohad kuhu siis kogutakse kokku väärkoheldud või hoolitsuseta jäetud loomad. Ma ise ei suudaks 100 looma vahel ennast jupitada, muretseks võlgade pärast halliks. Mil hetkel endal 18 hobust, siis hetkel nagu sisse tallatud rada. Kui keegi hetkel talus vajab vaheldust. Olen mina see, kes võtab asjad üle. 

-5 ja energiat sajaga. Nüüd pean mõnda aega ise loomadega tegelema. Söötma ja jootma. Täna sai tublidele trennilistele 8 hobust tegeldud. Paar noort jäid küll tegeluseta. Homme püüan nendele aega kulutada. 

Asso ja Kellukaga metsas käies, trehvasin nägema suure mõõtmelisi käpa jälgi. Jälgi ka kitse jahist jne...tegemist ilvesega. Ma pole tükk aega kõrval kinnistul käinud, et kas elutseb jälle keldris.

Olen otsinud restaureerimis koolitust ehk siis mõte taastada mõningaid hobuvarustust ja näha millised tööriistad selleks vajalikud on. Saada siis ka materjalidest hea ülevaade. Puidutöö meeldib, kuid hetkel oskuseid jääb väheks.

Nädala sees lasteaias käik Albertiga oli ikka väga põnev. Albert oli väikse saani ees. Kes tegi mulle väga lahedat sõitu. Oli see tal esimene kord väljas käia. Õnneks oli esimese korra kohta vähe lapsi ja seega koos edasi tagasi sõiduga oma kaks tundi kulus. Mõte on täna jälle ette rakendada. Muidugi oskas Albert ka mulle ühe vimka teha. Kuid lahendasin väga mõnusalt ja muhedalt ära.

Oh jah...mul tuleb mõnede laste suhtes ikka sõnadest puudu. Selgitused mida olen jaganud, on kuidagi tühised. Pidevad dikteerimised milliseid hobuseid soovitakse. Kuid järjepidevast trennis käimised on asendunud ühe korra kuu trenniga ja vahel jääb mõni kuu rohkem vahele. ,,Mul ei ole hobused tehnika vidinad, et tulen võtan ja trööpan kuidagi oma trenni ära teha, et saaks ainult hüpata." Ei ja veelkord ei. See pole kellegi trenn, see näitab, et lastes puudub hing ja süda hobusega koostööks. Kahju, kuidas sellist asja õpetada või selgitada. Minu silmis oleks vaja lastel eesmärgid paika panna. Ja muidugi kui lastel on toetavad vanemad, on areng lastel märkimisväärsed.

Täna siis taliharja päev...vanasti loeti, et pool talve selja taga. Siis peab ka loomadele jääma pool talve sööta. Mul on seda jätkumas ja üle vast jäämas. Tänavu aasta saavad nii palju kui süda lustib. 

 Siin pildil kõik poisid. Mõnus krõps ilm ja veel päike. Lasteaias käisin täna Albertiga. Kus ta tegi mulle sõitu. Täitsa üllatas mind. Tagasi tulin käe kõrval, et mitte lasta erutuda, saani jalaste helist. Mõnus hea tunne, et poni mind usaldas ja oli nõus käima mu kõrval. Lootsin, et jõuan tegeleda veel teiste hopadega. Kuna lasteaeda kulus üpris pea kolm tundi ära kui lisada juurde veel ettevalmistus aeg. Siis sain ikka külma käes olla. Tagasi jõudes jälle kogesin külma tunnet. Üritasin ennast ülesse soojendada, kas keha füüsilise soojendamises juba vanus loeb...ei oska öelda. Kui ma oma kolm neli tundi toimetan, siis kuidagi ei sas termorefulatsioon kiirelt paika. Või on see talve külma kestvus nii väike olnud. 

Kui toad soojad, siis saab ka keha võitu külmast. Mõtlengi, et märtsis minnakse Rootsi ühte rahvusparki kaheks nädalaks suusamatkale. Ööbimine telkides. Alguses mõtlesin osaleda, kuid teades milline sooja lembeline olen. Siis hakkasin kahtlema, kas suudan hakkama saada tuule ja külmas ööbimisega. Kõik ju toimuvad Põhja Rootsis. 

Nüüd treenin järk järgult oma organismi kõigest mugavusest üle saama. Mõtte osalemiseks lükkasin natuke tulevikku.

 

Laupäeva öösel tehtud läbi kaamera pilt sisse sõidu teest. Eile hommikul uksest väljumisel haarata käsi lumesahk ja lükkama hakata. Poiss magas, kuna noor inimene oli kaua üleval. Toimetades oma garaazis. 

See lume lükkamine oli mõnusalt paras füüsiline tegevus. Kuna kaks trennis käinud hobust olid sees, siis ma ei tahtnud oma kalossidega läbi maha sadanud lume jalutada. Rajad sisse saanud, tegelesin Lucky ja Renetiga. Andsin juua ja siis müsli kaerasegu, millele lisasin peoga veel lutserni. Mõlemad mul tiba pirtsakad. On olemas ka mineraali graanulid, kuid hetkel olen pidanud pausi selle lisamist söödale. Lucky on paras krokodill Renetisse suhtumisega. 

Siis natuke kodus toimetamist, läksin Rapla suusatama Vesiroosi rajale, kus pidi toimuma võistlus. Esimese soojendus ringi ajal vaatasin, et kuhu võistlus start tuleb. Enne rajale minekut määrisin suusa põhjadele värske lume määret. Ei tea kui vanad, aga laste suuskadele kui need koolis veel käisid sai ostetud. Igal juhil aitas libisemisele kaasa.

Ja teise soojendus ringi lõpus uurisin, et mismoodi see võistlus välja näeb. Tegemist ühisstardiga ja alles 13. Ma siis otsustasin, et ma ei osale..suusatasin ajaviiteks kolmanda ringi ka. Ja läksin koju, sest sooviks oli ka jõuda tegeleda noorte hobustega. 

Seekord võtsin esimeseks Vimbu, nii kui väravas hõikasin. Oli kohe suure galopiga kohal. Nii väga soovis kannatamatult tegelemist. Tegelikult kõik noored soovisid, et võtaksin kohe kellegi aiast välja. Teisena võtsin jälle Asso. Albertile lubasin, et tegelen temaga esmaspäeval. Nad olid nii mõnusad.

 

On vast ilm. Tegelikult mulle meeldib, käisin jällegi suusatamas Sakus. Homme lähen osalen võistlustel. 

Täna jätsin trenni ära, kuna lageda peal oleksid lapsed külmetanud. Ja ma ei lase hobuseid märjaks ajada eriti veel tuulises kohas. Tegelikult tugeva tuulega  on nii, et ükskõik kui soojalt riietuda. Jahutab tuul keha ruttu maha. Ma suusatasin hommikul ja pärast autosse istudes oli keha higistatud märjaks. Korra mõnest poest läbi põigates, tungis tuul liigestesse. Pole see nii kerge ühti, et väljas -6 tegelikult muutub -15. Ja teha trenni loomade ja lastega ei ole tegelikult soovi kedagi haigeks treenida. Hea küll, ise kui teen trenni ikka enesetunde järgi. Kui koju jõudes kanadele ja partidele söögipoolist ette jagasin. Sain aru, et tegin õige otsuse. 

Anete käis kahe kogenuma sõitjaga Rapla ratsakooli maneezis. Siis nendega tagasi jõudes. Kuuma teed keetnud ja noortele juua andnud, kurtsid nemadki, et rohkem täna trenni teha ei soovi. Tegelesin mina trennis käinud hobustega. Söödad, veed ette. Ja Luckyle teine tekk selga. Jäid ööseks sisse.

Kuigi ilm mulle meeldib, kuid kaua õues olla ei soovi. Noored mul vedasid mitmeks päevaks heinarullid koplitesse laiali. 

Nautigem tõelisi talve ilmasid, enda ja teiste tervist kahjustamata.

Vaatasin nädala lõpuni ilma prognoosi. Hetkel miinused üle kümmne ikka, siis me kellegile trenni ei tee. Ise tegeleme käime maastikul jalutamas, pole mõttes kedagi märjaks ajada. Pärast maastikku jäävad hobused sisse ei lase õue, kui alles järgmine päev. 

Soomes karmistusid hobuste ja eeslite pidamises sellised nõuded, kus hobust eeslit välja arvatud täkkusid (keda võib üksikult pidada) tuleb pidada liigi omaselt näit eesel eesliga ja hobune hobusega. See pidi olema vastu näidustatud, kui eeslit peetakse hobusega. Kui pika aja peale asjad toimuma peaksid, seda pole seadusesse kirjutatud. Mitmed talli omanikud on avaldanud uue looma heaolu seaduse osas nördimust. Loodan, et eestis seda ei tule.

Täna taas, peale 24 tunnist valvet suusatamas käia. Seekord valisin mööda minnes Saku terviseraja 1 km ja 2,7 km korduv ringidena suusatamiseks. Tänane distants oli 8,4. Muidugi külm hakkas tunda andma. See ei lugenud, et kihiline riietus. Vara hommikune temp -15. 8.04 istusin rooli taha, et koju sõita. Alguses ei saanud aru, et väga külm oleks olnud. Kuid juba mitu tundi hiljem hakkan aru saama, kui palju keha maha jahtus koju sõidul. 

Hommikune aeg oli võrratu, lumi sätendas igal pool. Tegemist küll üüber külma ilmaga. Ja eks füüsiline keha reageeris vaimustunult. Esimene 1km ring oli rohkem soojenduseks ja oma füüsilise keha kohastumiseks. Teisel ringil  tõstsin tempot, siis tekkis juba huvi suuremat ringi uudistama. Tegelikult juba mõttes on selline tahe suusatamiseks. Kunagi ma ei sunni ennast paljuks, pigem alustan alati vähemast ja kukkus ikka nii välja, et suusatasin rohkem kui ise plaanisin. Kokku tuli ringitades 8,4 km.

Mõtisklen kellega homme lasteaeda peaks minema ja millise saani ette kedagi rakendama.

Eile avasin ühtlasi ka suusa trenniga. Peale noorte hobustega tegelemist. Selle nädala lõpus esimene võistlus. Plaan tänavu aasta mitmel võistlusel osaleda. Hetkel kaalun kas mõnda maratoni mitte isegi ette võtta. Vaatame... 

Üks treeneri täiendkoolitus lükati määramata ajaks edasi, põhjus vähese huviliste arvu pärast. Päris hea koolitus oleks olnud. Muidu mul on iga aasta plaani võtta ennast täiendada ERL koolitustega. Kuigi ütlen, et paras bürokraatia on sellega. Kui ma taotlen endale oma piirkonnas tegutsemiseks treenerina. Siis oi missuguse kadalipu pean läbima. Eksamile jõuda. Nüüd need uuendused on mõeldud ma ei tea kellele kas tipp sportlastele. 

Kui kunagi tulid nõudmised treeneritele paberid omandada 2006. Siis algust tegi Eesti Matkaliit. Tegin tol korral läbi rattamatkajuhi treeneri paberi. Hakkasin taotlema ratsa treeneri koolitusele pääsemist...oi kui mitmed korrad mind ukse taha jäeti. Nüüd kui mu tütar alustas treeneri kutse taotlemist, eksamile jõudes paari komistuse järel, kasutades  teatud asendus sõna ja eksmi tulemust ei saanud. Pärast tütre ponnistusi treeneri kutse taotlemisel olen analüüsinud, siis tahetakse ikka, et vist oleksime tipp tegija omal alal. Õnneks tütar loobunud pole, aga ikkagi. Tekitab selline suhtumine natuke nõuka aja mentaliteedi kandumist treeneri kutse taotlemisel. Elame näeme...

Tänane päev läks täis laksuga. Hommikul mingi aeg läksin laia kühvliga teeradasid sisse. Siis käisin suurte pingutustega sain oma pisema saani kätte, kuhu rakendasin Alberti ette. Tegin tee otsa ja tagasi sõidu. Albert väga ise tahtis, et temaga tegeletakse. Ja pärast sai maiust. 12 oli mul trenniline. Ja pärast trennilist võtsin Asso, kes tegelikult hommikuse jootmise ajal lunis Vimbuga võidu tegelemist. Sain siis Asso välja ja käisime siis maastiku tripil. Paar kolli efekti oli ka, ratsutaja käis atvga ja see ikka natuke hirmutas. Ma ise võtan Assot kamraadina ja püüan olla kõige parimal moel hea eeskuju ja juht. On näha, et Alberti karja pääsemine on muutnud Asso usaldavamaks igasuguste tegemiste juures. Vimbu võtsin aiast välja, andsin nads mõnusat ürdi müslit ja tõstsin jalgu ülesse.

Detsembri kuus mitte ühtegi grupi ratsamatka ei toimunud. Õnneks lähtusin vanade aegade kogemusest. Pigem kokkuhoidlikult elada. Jõulud ja aastavahetus veetsime ühiselt suure perena. Ja nii me suutsime iga üks miskit laua peale soetada. 

Hobuste ja koerte nina esine oli niivõrd rikkalik, et lihtsalt nautisin südamega, hobuste häid olemisi. Ütleks nii, et hoonete ettevalmistamiseks kulus ikka mõned päevad. Suvel kukkus suure karja varjualuse uksepiit koos uksega eest (puit lihtsalt mädanes läbi, maapinna lähedalt). Poeg päris mitu päeva nokitses selle kallal. Vahetas välja uksehinged ise sepistatud tugevamate hingede vastu. 

Nüüd siis täna lõpuks saan ise trenni lainele.  

Õhtu hämaruses tehtud pildid.

Lõkkeplats, kiike meil hetkel pole. Plaani on võetud, ehitada uus küla kiik.

Head uut 2026 aastat!

Milline võrratu aastavahetuse öö. Saunast tulles lumi krudises kalosside all, veel kasvama jäetud pakane paukumas palgi puudes.

Kuna ilm väga pakaseliseks läks. Jätsin ära uue aasta hommikuks ratsamatka. Pole leidnud endale sobivat talvist varustust. Vana on juba nii palju aega saanud. Vaja uuendada. 

Hobused veetsid öö sees, v.a. Fryc kes jäi seekord vabatahtlikult välja. Panin talle leiba, käisin vaatamas nii 23 paiku jaa keskkööl kui rakette lasti. Ta tundis ennast väga hästi. Ei tea miks ta keeldus, kuid austasime hobuse soovi. Hea tahtmise juures ei soovinud ta ka kuidagi sisse minna.

Koerad olid sees, lühikarvalistele langenud temp on siiski liiga jahe. Ja nad eelistavad rohkem magada.