Saarlasest täkk Termikas sai taas oma karja tagasi (sõidutati koju tagasi). Imetlusväärne loom oma käitumiselt ja loomuselt. Räägin ülivõrdes. Ma ise olen vist vanemaks saanuna väheke ebakindel, muidugi kokkupuuted erinevate täkkudega on teatud respekti eelarvamusena jätnud. Ja ütleks Termikaga kohtumine tõestas vastupidist ja tõstis seega mu enesekindlust ja õpetas ühtlasi sügavamalt hindama hobusele omaseid tingimusi. Elada vabalt karjas, kapata suurel looduslikul alal...mere äärsetel aladel.

 Eks näe, kes meil tiined nüüd on, Tassat ei saanud seekord eestlasega kokku panna. Tema toimetas oma ära nägemise järgi, tema eelistus langes Albertile. Samas mainin eks see oli väike mu salajane uit mõte eelmine talv. Tundub, et piisab salajasest mõttest kui need kipuvad täide minema. Seekord kutsun dr U.Martini tiinust kontrollima. Siis teab õigel ajal hobused eraldada. 

Hommikune jalutuskäik metsa hobuste juurde. On alati nii inspireeriv ja virgutav.

Lucky ja Rocky kodus siseruumides. Kuna nad kahe peale koju tulid. Mann sai eile tagasi metsa karja juurde. Tundub, et pean ikka selle klippamise aparaadi ära ostma. Tal suht pehme talvekarv ja see tekitab sügelust. 

Vähemalt eile lasteaias seda tähele panime. Mann sai täiendavad sügamised, viimased tegevus ringid rahulikult möödusid. 

Eile ei jõudnud Asso ega Albertiga tegelema. Nii palju hommikul jõudsin, kui põletasin oksi, mille olid poisid kenasti suure rohu seest välja söönud.

Albu, Preston ja Asso uudistamas, mida ma küll toimetan nende karjamaal.

Preston, Albu, Vimbu ja Asso tulid segama minu tegevust oksa kuhja süütamisel. Nüüd mil liitsin karjamaad ühiseks, siis Renet eelistab kuidagi erakuna eemale hoida. Kui öösel kaamerast pilgu peale viskan siis on näha, et toimetavad ühiselt koos. Sarvik naiskitshobu või vastupidi, naudib vabadust töödelda puid ja põõsaid mis ise kasvanud.

Eile siis jõudis kohale Alvest tellitud pardi sööt ja 25 kg kott maisi jahu.