Meite üks paksuke poniline. Ta oskab süüa. Tervis korras, aga eks vahepeal saab suurest karjast eraldatud dieet koplisse. Tiine pole, vanust juba nii palju, et ei näe nagu vsjadust vanemalt märalt varssa saada. Ma ise naudin, kui kari saab ikka koos toimetada.
September oma värve jagab.
Tunnike kodus saanud lebotada, üle toa ukse hõigati, et täkk Termikas suures aias. Õigus, voolu ju pole. Kuna esmaspäeval ei jõudnud vahe aeda tagasi panna jäi ka selle tõttu ühte olulisse aeda vool panematta. Kõik mu vabad päevad möödusid midagi tehes. Ehitasin täitsa uue kopli, et Vimbu, Preston ja Renet saaksid sööma maad juurde.
Hämmastav töö juures ei meenunud kordagi, et peaks voolu teemaga tegelema. Nii on, et töö ajal tegelen töö asjadega. Ja kui kodus olen, siis kodu asjadega. Ja kuna mul hakkajad noored. Peavad ka mõtlema, kui nad mind kodus asendavad.
Mainin salamisi, uhke tunne. Noored ostsid Soomest kasutatud väheke nokitsemist vajava hobuse auto. Nii äge...mulle endale meeldib hobuse autoga rohkem hobuseid vedada. Kui hobuse treileriga. Kuid siiani olen kõigega hakkama saanud.
Meil on peatselt veel üllatusi oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar