Teab mitmes kord mul partidele neile spets sööta viia. Nende nõudmisel...kõige pealt otsitakse ülesse, kõige suurem pardu seletab häälekalt tiibu laiali sirutades ja mulle ainiti otsa vaadates. Siis küsin kas tahate vett, kui on näha, et sellisele küsimusele ei järgne reageeringut. Vahepeal olen jõudnud igaks juhuks kontrollimas käia vee vanni. Ja siis tavaliselt haaran sööda nõu. Kuhu käin toomas pardudele nende oma jõusööta. Ja seda enam kui ma juba sööda kausiga liigun muutub kisa ikka häälekamaks. Ja mul jälle hea meel, et suutsin aru saada nende vajadusest. Ja siis pardihäälne tänulikkus järgneb läbi keha keele ja pilkude. Mida rohkemat tahta kui olen täitnud kellegi kõhu mured. Ja muidugi õues liikudes, otsin ikka neid enne ülesse, et kus nad toimetavad. Nüüd nad veedavad mõned tunnid kanakarjas. Naeran, et pardid ikka sotsiaalsed tegelased. Ja kui kanadest tüdinud, tulevad  maja ukse taha kõhutama. Naeran, on võtnud koerte positsiooni omaks.

Näha igapäevaselt neid võrratuid hetki loomadelindude keskel.