Õigel jaanipäeval sadas korralikult. Pidin tööl käima.... jaa kogu saju sain kaela. 

Muus osas on suur rahulolu, hopad metsas, Vimbu ja Preston laiutavad kahekesi suures koplis. Ja nüüd on selgeks saanud suure varjualuse kasutamise. Mul oligi juba hirm, et Vimbu tuleb üks hommiku poni koplis vastu, ponide putka seljas. Viskab kasvus korralikult, mõnus kõrgus juba.

Nordic paraneb, hetkel hästi tüütu eluviis. Mäx ja Sannu kinni. Ja siis vahelduva eduga, kes toas, kes õues. Õnneks, on koerad harjunud. Nii kui Sannul jooksukas hakkas, eraldasime kohe. Jooksuka 8,9,10 on juba kriitilisemad. Õnneks tõukoertega on ära hoidmine lihtne. Ühe krants emasega sain seda kogeda.  Ja ei taha ühtegi pesakonda kutsikaid. Mingi aeg lasen ära steril6seerida, kuid ega see koeralt võta ära seda teise koera murdmist. Kuid seda murdmis omadusi pidi olema. Sellesse tuleb teatud respektiga suhtuda. Loomadesse suhtumine ok, metsloomi ei puutu. Kuid jah teised koerad. Kuid hetkel rohkem sakslasi ei võta.