Teaduslikult tõestatud: need 11 asja on edukate laste vanematel ühised
1. Vanemate omavaheline läbisaamine on hea
Konfliktsetes või lahutatud peredes kasvanud lapsed tulevad omavahel hästi läbi saavate vanemate lastest halvemini toime, väidab Illinoisi ülikoolis tehtud uuring.
Robert Hughes Jr, professor, kes uuringu läbiviimises osales, lisas, et mõnede uuringute kohaseltmittekonfliktses üksikvanemaga peres kasvanud laps saab hilisemas elus paremini hakkama kui pidevalt kaklevas kahe lapsevanemaga peres sirgunu.
Ka lahutusele eelnevad tülid mõjutavad laste kohanemist negatiivselt, kuid pärast lahutust peetavad tülid veelgi enam.
On tõendatud, et kui isal, kes lapsi küll igapäevaselt ei kasvata, on nendega sage suhtlemine ja minimaalselt tüliküsimusi, tulevad lapsed hiljem oma eluga paremini toime. Kui aga tülitsetakse, ei aita sagedasedki kohtumised – lapsed saavad hiljem ikkagi halvemini hakkama.
Kahekümnenda eluaasta künnise ületanud lapsed, kes elasid üle oma vanemate lahutuse, mäletavad valu ja stressi, mida lahutus neile põhjustas. Noored, kelle vanemad tülitsesid, kirjeldavad kaotusvalu ja kahetsust.
Kui vanemad tulevad lahutusega toime, siis kannatavad lapsed vähem, kuidas lahku minna nii, et saaks vähem haiget.
(vanematele, kuidas õieti tülitseda, nii et keegi ei saaks haavata)
2. Edukate laste vanemad panevad oma lapsed majapidamistöid tegema
„Kui lapsed ei pese nõusid, peab keegi teine seda nende eest tegema,“ ütles endine Stanfordi ülikooli dekaan ja raamatu „Kuidas kasvatada täiskasvanut“ autor Julie Lythcott-Haims.
„Majapidamistöid tehes nad õpivad, et töö tuleb ära teha ja igaüks peab kõigi heaolu nimel pingutama.“
Lythcott-Haims usub, et majapidamistöid teinud lastest saavad tööandjad, kes oma kaastöötajatega hästi koostööd suudavad teha; nad on empaatilised, sest teavad, mida tähendavad mured; ning on võimelised iseseisvalt ülesandeid lahendama.
3. Nad panustavad enda ja laste suhte arendamisse
2014. aastal avaldatud uuring, milles osales 243 last, kes olid sündinud vaestesse oludesse, kuid kelle eest kolmel esimesel eluaastal väga tundlikult hoolitseti, tõestas, et hiljem sooritasid need lapsed tulemuslikult akadeemilisi teste, nende suhted teiste inimestega olid terved ja head ning 30ndates eluaastates olid suurepärased ka nende akadeemilised saavutused.
Tundlikud lapsevanemad reageerivad lapse märguannetele ja soovidele kohe ja asjakohaselt, luues lapsele sel moel maailma avastamiseks turvalise keskkonna.
Seega tasub varases eas laps-vanem suhte arendamisse investeerida, arvab Minnesota ülikooli psühholoog Lee Raby.
Jätkan järgmisel lehel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar