Lumetu talv on ikka nukraks tegev küll. Hobuste koppel on osaliselt mudaseks tallatud, selline tunne nagu oleks künni maaga tegu. Ja vaja mõnda kabjalist võtma, on ikka tegu. Täna mõtlesin, et milliseks pean kujundama küüni esise, et see enam mudaga ei kattu. Teada, et liigniiskus hobuste jalgadele mitte head kasutegurit ei näita. Igal juhul on mul see plaani võetud, et saaks kiire lahenduse.
Järgmine asi mida soovin, on isiklikku arvutit. Viimane arvuti mille ostsin kasutatuna, andis üpris ruttu otsad. Ja pidevalt jagada tütrega on ära tüüdanud. Enne pean laskma paigaldada magamistuppa voodi juurde kahe auguga pistiku pesa. Alati kui mu mõtted mingile majandusmõttele laskuvad, tekivad hirmust külmavärinad. Raha on praktiline käibe vahend ja on asi ilma milleta lihtsalt hakkama ei saa. 
Järgmine samm mille kiirelt lahendama pean on raskema massi treiku e Kati load. 
Muidugi põnevad ettevõtmised lummavad mind, olen valmis jälle midagi põnevat ette võtma. Nii nagu eile Puurmanisse sõit ja inimene kelle jaoks sai Pokkerile rauad alla lasta lüüa. Enne muidugi meeldetuletuseks eelmise aasta hobuse seljast kukkumise tagajärjel paari roide murruga. Ei ole mulle rõõmustavad kui keegi murrab, väänab või lausa hobuselt kolkida saab. Ei ja veelkord ei... Ei tohi asjadel tragöödia mõõtmeid võtta.
Tänagi sai hobustega kogetud kõike, minu suks kellest on mu enda lapsed rääkinud kui vagurast suksust, siis täna kas mu rahulolev olek või väljas paistev päike, andis ikka teada, et ei olemas ühtegi kindlat 100 protsenti suksut kellele võib kindlalt loota. Va kabjaline soovis rohelist muru sööma minna, kuid ma ei lubanud, siis vastavalt oma iseloomu mulle ka näidati. Küll pukitades või kohalt äkitselt minema tormates. Hää meel et sadulasse püsima jäin ja sellega võtsin ära hobuselt teadmise, et ikka tema minust nii kergelt jagu ei saa. 
Tegime tütrega Jalase tripi. Ilus ilm, Lõokese, kiivitaja laul kõigele muule veel taustaks heljumas. Oh need kiivitaja hääled on mulle nagu lapsepõlve unistus.
Teepeal kohtusime puhkepäeva kohta üpris palju inimesi. Ja Kuusiku talli noirperemehe Eero Esneriga kes traktori ja selle taga oleva haagise järgi oletasin, et kuhugile sööda veole minemas. Jalase maastikukaitse ala loodusmiljöö on ise väärtus ja viibida selles keskkonnas lihtsalt imeline ja muinasjutuline...
Ja uskumatu kui see ka pole, siis tänane trip tekitas ikka korraliku une ja mu mõte ühele peole osavõtma unemaailma ära kaotasin. Kui mainida, siis viimased 5 ööd pole ma korraliku und kogeda saanud, siis tänane, et korraks viskan pikali ja sinna mu õhtu kaduski. 
Juu siis õige asi, et uni mu jalust rabas ning puhanud inimesena juba normaalseid ja edumeelsed mõtteid heietamast enese leidsin. 
Tahaks midagi uut ja põrutavaid tegevusi...