22. september 2016

Järjekordset hommikuringi hobustele tegema minnes, leidsin va ühe pätu aga mõnuga nosimas väljaspool aeda. Nojah lähenedes ja keelega naksutades ja nimega kutsudes keeras ta selja ning asutas mõne sammuga edasi liikuma. Teades tema iseloomu iseärasusi tasandasin oma samme veel lühemaks ja aeglasemaks ning sootuks liigutused muutsin aeglasemaks. Sirutasin avatud peo ette, et tema usaldusesse mingit kindlustunnet anda. Ja siis kui Teeba juba nina minu suunas keeras, kuid kohe tõmbus eemale. Olin endale ju lõhna peale lasknud ja Teeba kes ju lõhnatester mul. Mõtlesin nojah aidaa suksu, tegi ju paar koondgalopi sammu oma rasvapolstri õõtsumisel. Liikumine meenutas nagu karuott sügaks kuskil selga vastu puud. Nii nägi välja Teeba keha liikumine galopi sammu tehes.
Mäng hobuse püüdmisel näeb välja nii, et okei ei lase ligi. Teen sellise näo, et ma ei huvitagi sinust.. Ja lõpuks Teeba jäi mulle külg ees järgi ootama. Näitasin avatud peopesa, lasi haarata lakast ning alustasime sammu karjamaa värava suunas. Karjamaale laskmine sujus tõrgeteta. Muidugi täna pidin kõik oma mugavused minetama ja kohalikku raamatukokku juhatajat asendama. Toimetasin kiirelt, kanade välja laskmise jätsin aga meessoo rahvale. Mul pole viga elu, maja mehi täis. Lausa kohe kolm, täna pidi mindama metsaaluseid koristama.
Eile õhtul vedasin veel ühe koorma sõnnikut. Uus klient, kellele esmakordselt viisin. Muidugi sain jälle tunda üllatushõiget, ,,kas meie kandis on naistraktoriste" mainisin vanaprouale, et jah ja mitte vähe aega. Olen teinud seda juba aastaid. Mainin vaikselt, et tunnen oma ametinimetusest isegi väikest uhkust.
Muidugi sellel tädil vedas. Läksin just ühe pere juurde, et teada anda, et koorem on valmis ja olen nõus ära tooma. Kuid nende ebaõnn, ei suvatsetud välja tulla, tubli õuevalvur hundilaadne koer käis ümber maja ja ukse taga pererahvale teada andmas, et keegi on värava taga. Kuid selline suhtumine peaks ju kahandama koera suhtumist pererahvasse. Muidugi tean seda peret päris pikka aega ja probleem on neil alkoholi tarbimisega. Nii, et seekord jäid ilma ja eks oodaku uut aega. Kohtasin oma sealkandis elavat sõbrannat, kellega sai siis natuke mokalaata peetud. Muidugi pealtkuulajana nende vahva lõuna-vene lambakoer mõmmik. Tõesti oma paksu valge kasukaga näeb välja nagu jääkaru. Ja iga kord ma kiidan teda taevani, et kui lahe mõmm sa oled.
Nii see on...
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sajab lund...ja maa on valge.