On ilmad ja ilmaennustused. Kõige kuivemad, soojemad kipuvad olema siis, kui ma tööl olen. Ja kui ma tänaseks plaaniks olin võtnud niitmise, siis seda ka ei juhtunud. Kuna hommikul mitu tundi kallas järjekordse veekoguse pinnasesse. Ei oskagi enam mõelda, ega tegutseda. Olen suht zombi olekus. Toimetan ja tegutsen juba automaatselt, enam ei kaalutle ka mitte. Mõttetu hetkel raisata vaimseid-füüsilisi ressursse muretsemisele. Nuputangi, et kuidas kasutada ära strateegilisi nippe, et saaks kuiva heina varuda. 
Joel sai proovida esmakordselt traka niitmist, eks tegevus nõuab veel harjutamist. Üks heinamaa tükk on maha niidetud. Veel paar tükki, kuidas mismoodi koristatud saab ei tea hetkel mõelda. Homme vaja tiba läbirääkimised maha pidada. 
 Viimane nädal on olnud ka loomamajanduses probleeme. Üks koertest oli saanud nõelata ja hetkel jätkan 5 päevast süstimiskuuri antibiootikumiga. Siilionul tekkinud tahe talveunne suikuda, üritame teha kõik, et poissi piisavalt energilisena hoida. Pliidil on iga päev tuli all ja pesakastile saab kuumavekotti all hoida. Teatud aja tagant vahetan, aga jahtunud vett kuumema vee vastu. 
Sai üle elatud koertepulm, neli ööd pidin olema pulmalaulu jorutamise kuulaja. Imestan, kui erksa unega olen. Igasugune viuks ja piuks kohe üleval. 
Pipi kutsikatel siis kodud olemas ning vetiga räägitud, et augustis või septembris Nordik kastreerida. Ei taha rohkem mingeid salajasi koertepulmasid, kus peab emaseid ühes kohas ja isaseis teises kohas kinni hoidma. 
Saaks ühe probleemse hobuse kaelast ära. Lihtsalt pole aega, et pidevalt tegeleda. On Liptoni koht, kuskil sporthobusena ratsatallis, kus rohkem tegevust ja inimesi. Ma ise ei luba enam teistel temaga tegeleda, aga mulle on hetkel liig, mis liig. Leian, parim oleks mingi sümboolse summaga maha müüa ja edasi minna noorte sälgudega.