Millal viimati siia sissekande tegin ei mäleta. Lihtsalt aeg veereb omasoodu ning teine veel tuure juurde lisanud. Muidugi on häid uudiseid ja on ka halbu... mitte küll oluliselt halbu, aga isikuliselt tunnen küll.
Jätkan jälle teemat lume lükkamisega. Jällegi meie majapidamise tee jäeti puutumatuks. Mingit infot, et miks ei lükatud ei edastatud. Tegelikult enesetundesse lööb küll mõra... tekib küsimus, et miks? kas me pole valla inimesed? ja kusjuures riigikogusse kandideerimas sotside ridadesse kuuluv meie vallavanem...? Kuidas saab selline inimene, kes pole täit vastutust kandnud sotsiaalprobleemi ees?
Igasugune poliitiline propaganda ajab ikka pahandama küll. Isegi fb ei lasta rahulikult oma elu kujundada, kui mingi poliitik esitab sõbrataotluse, lisama sõbraks mõne hetke pärast soovib, et laigiks tema poliitpropagandast kubisevat lehekülge... mida kõike ei lubata ja mille nimel, ikka riigikogu palgale pürgides. Mulle aitab nende nuumamisest häälte andmisega. Kui annan, siis eelistan kedagi kindlalt, kes mulle ka tõesti meeldib ja see jääb Roheliste erakonda. Enam ei lase kellegil kõrva sositada, et tead vali sellest erakonnast.
On asju mis sujuvad suurepäraselt ja on asju, mis ootavad lahendamist. Lootsin, et EHS saab alustada uut aastat uuel moel ja normaalselt, kui juba kuulda on, et toimuvad seltsi sisesed ebakõlalised lahkarvamuste ning erimeelsuste pinnal sõnasõjad... kurb lugeda ja kuulda... miks teatud tõuorganisatsioonijuhid pimesiku mängu mängivad?
Peame ühel õhtul lastega maha istuma ning arutama teatud koostöö sujumist ning edasi arendamise plaanidest. Vaja analüüsida ning mõelda, kes mingi töökoormuse eest vastutama hakkab.
Olen juba uues kohas mõned päevad tööl olnud, kõik mis on on positiivne, mis mind tohutult aitab töösse kohaneda. Tööandja on meeldiv isiksus ning kollektiiv või ettevõte, kus hetkel tööd alustasin on igatepidi toetav. Juba esimese päeva õhtul tundsin ennast koduselt. Kuid paljuskis seisab ka mu enda tagasihoidlikuses ja piiritletud hoiakute taga. Tunne mis mind hetkel saadab on positiivne.
Liigume edasi, aga ikka positiivselt ning oleme tegusad.
Jätkan jälle teemat lume lükkamisega. Jällegi meie majapidamise tee jäeti puutumatuks. Mingit infot, et miks ei lükatud ei edastatud. Tegelikult enesetundesse lööb küll mõra... tekib küsimus, et miks? kas me pole valla inimesed? ja kusjuures riigikogusse kandideerimas sotside ridadesse kuuluv meie vallavanem...? Kuidas saab selline inimene, kes pole täit vastutust kandnud sotsiaalprobleemi ees?
Igasugune poliitiline propaganda ajab ikka pahandama küll. Isegi fb ei lasta rahulikult oma elu kujundada, kui mingi poliitik esitab sõbrataotluse, lisama sõbraks mõne hetke pärast soovib, et laigiks tema poliitpropagandast kubisevat lehekülge... mida kõike ei lubata ja mille nimel, ikka riigikogu palgale pürgides. Mulle aitab nende nuumamisest häälte andmisega. Kui annan, siis eelistan kedagi kindlalt, kes mulle ka tõesti meeldib ja see jääb Roheliste erakonda. Enam ei lase kellegil kõrva sositada, et tead vali sellest erakonnast.
On asju mis sujuvad suurepäraselt ja on asju, mis ootavad lahendamist. Lootsin, et EHS saab alustada uut aastat uuel moel ja normaalselt, kui juba kuulda on, et toimuvad seltsi sisesed ebakõlalised lahkarvamuste ning erimeelsuste pinnal sõnasõjad... kurb lugeda ja kuulda... miks teatud tõuorganisatsioonijuhid pimesiku mängu mängivad?
Peame ühel õhtul lastega maha istuma ning arutama teatud koostöö sujumist ning edasi arendamise plaanidest. Vaja analüüsida ning mõelda, kes mingi töökoormuse eest vastutama hakkab.
Olen juba uues kohas mõned päevad tööl olnud, kõik mis on on positiivne, mis mind tohutult aitab töösse kohaneda. Tööandja on meeldiv isiksus ning kollektiiv või ettevõte, kus hetkel tööd alustasin on igatepidi toetav. Juba esimese päeva õhtul tundsin ennast koduselt. Kuid paljuskis seisab ka mu enda tagasihoidlikuses ja piiritletud hoiakute taga. Tunne mis mind hetkel saadab on positiivne.
Liigume edasi, aga ikka positiivselt ning oleme tegusad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar