Silorullide arv teada ja nüüd tean mis mul see aasta vaja ette veel võtta. Poole väiksem see arv. Ei julge kohe mainida. Pean leidma taluniku, kelle käest osta veel juurde põhku. Sügisel allapanuks kasutada ja ülemineku perioodi täiendada veidi söödaväärtuse poolest vaesema ninaesisega. Aitab talvele mõtlemisest ... uhh jube lumehanged, lumi jne.
Eelistan kuuma suve. Mõnus suvi, lõpuks ometi. Lahtise heina tegemisevõlu ongi mul niitmine, kus olen mina, traktor ja ümbritsev loodus. Pruunistunud nahk töökaaslastes kadedust esile toomas. Enesele kõrvad liikumas, kui märgatakse miskit, mille lihtsalt vaevata ning oma mõnusat hobi nautides selle saanud olen. Ainus naljakas teema, kannan kindaid käes ja päevituse tagajärjel meenutavad mu käed veidi mooramaa neegri käsi.
Mõistus seisab ikka kindlalt täku müügi juures. Tahan teda müüa ei midagi rohkemat ega vähemat. Mõeldagu mida tahes. Hetkel on neid loomi, kes mulle endale tohutult meeldivad. Ja neist loobuda ei soovi.