Vahe peal on elu kiirelt möödunud. Sai käidud Norra maal, nähtud seda võrratut kaunist loodust ja kasutatud võimalust ujumiseks. Kas seda puhkuseks nimetada ei oska. Kuna magada sain kõigest kahel ööl ja sedagi 1-3 tundi. Laeva peal olemise öö aga unetult, seoses siis muusika kõvaduse pärast. Mulle ei sobi passiivne reisimine, vähene liikumine võtab une.
Kodus oli aga jälle sünni uudiseid, Katil sündis pisike kenade märgistega ponipoisike. Mulle meeldib, sellest tuleb sama kõrge loom nagu Kati ise. Samas ohkan murelikult, kuigi muretseda ei tohiks, aga sellepärast on tunduvalt rohkem tööd. Mõte, et karjas on hetkel 15 looma, mis sellest et neist osad sälu eas. Oleme alustanud ka tegelemisega Anne-Maiga, kes siis on suht leebe iseloomuga, eks näe, mis temast kujuneb.
Pean vähemalt kaks noort looma sügiseks ikka vähemaks saama. Kui ette kujutama hakata, siis 17 looma üle talve pidada oooo ... ja nendest enamus juba noorloomad. Pean talvel rohkem sõnnikut välja vedama ja ladustama hakkama. Sellised mõtted keerlevad peas, mis sellest, et selja taga üle 2000 km bussisõitu Rootsis ja Norras. Tegelikult lahe seltskond, aga iga kord meenub mulle, kui pean viibima penskarite seltskonnas, et olen oma töö kaasa võtnud. Ja ajab vägisi muigama, muidugi seda inimestele ei ütle. Samas tunnen ennast siis sõiduvees.  
Viisime eile lastega juba osa hobuseid metsa. Lastel on koolivaheaeg ja peame kasutama päevad kõik viimase peal tegemisteks ja trennideks.
Lipton on sees, talle niidame rohtu ette. 
Täna kontrolliti pabereid ja kiirust politsei poolt ja selle tõttu leiti mu autol olevad puudujäägid, muidugi rehvivahetus oligi mul homseks plaanitud. Rehvi mustri kulumise avastasin ka alles hiljuti, enne reisile minekut. Kuna ees seisab veel ülevaatuse läbimine, siis lasen korra üle vaadata tehnomeestel.