Äge nädal on möödas, olen neli korda see nädal ujumas käinud. Lubatud koorem sõnnikut veetud ning Tallinna matkaklubi väärikate daamidega kohtutud, kes siis Roheliste rattaretkel osalemas. 
Hoostega sellised lood, Kati abistab armuroomanis jälle Teebat, Amanda viskab silma Liptonile ning viimase poolt sõna tõsises mõttes poissmehest täku möirged kostavad, sekka visatakse mõned täku küürakad hüpped. 
Herta oma tita Laomurellaga on noorte sälgudega ühises aias.
Muidugi oli ka üks väike õnnetus. Üks õhtu läksin parditibusid sisse pannes jäi üks tibu kahe oksa vahele kinni ja enne mind jõudis üks koer sellest üle joosta ja nii sai otsa üks parditibu. Mul oli sõna tõsises mõttes väga kahju, olin sõnatud ja enne selle tibu surmast ei rääkinud kui alles järgmise päeva õhtul, kui pidin tööle minema. Nii kui ma jälle parditibusid näen, hakkab kohe kurb. Võtan päris sügavalt hinge looma ja linnu surmasid, eriti kui lühikese ajaga saavad väga omaseks. Vaadates Pillet ja Piilut, siis nende vaheline armastus on ikka eriline ning soe.
Öökülmad ikka kestavad, ei meeldi kohe mitte üks teps.