Juba neljas advent.
Hommikul akent avades püüdsin selgitada, milline ilm väljas ootab, plaanisin eile metsast koorem puid kreissael ära saagida. Kohvi joodud ning traktorile aku peale veetud (15 kg), paremasse asukohta paigutatud, et paremini saeraamile asetada. Muidugi mõttes suutsin saagi kiruda ja selle omanikku, ühe rihmaga ning teine veel nüriks kulunud. Omanik pole täidunud teist teritada. 
Hobused käisid korda mööda kahe jootmisvanni vahet, millest järeldasin, et oodati vett. 
Pidin minema lastega Rapla naiskodukaitse poolt korraldatud orienteerumisele, aga mul oli rohkem soov metsast maha jäänud puud ära koristada. Pärast koorma läbi saagimist seda tegingi, kuid mainin, et 7 jämedast notist igasuguse tarkusega suutsin peale tõsta ainult 3, kuna mu enda saag andis lõplikult ,,otsad" siis neli jämedat ja rasket notti jätsin metsa, kuna mees mulle saagi ei jaganud kasutamiseks. Ootan uue aasta ära, siis lähen uut saagi enesele otsima.
Jõululaupäeval plaanin uue sülditeo käima panna ning lapsed piparkooke küpsetama. Nii tuleb selle aasta jõulud lumetult ja pimedamalt, aga see ei kahanda üldse jõulutunnet. Jõulutunne algab enda seest.