Igapäevaste tegevuste juurde kuulub lisaks hobustele veel koertega jalutuskäigud. Nüüd mil oman aktiivseid jahikoeri, kes pakuvad mulle tohutut rõõmu nende oskused ning intelligents.
Eile juhtumisi kulus metsas kolamisele ning harjutused tee (mõtlen siin kohal asfaldteed) ületamiseks nelja koeraga oli see jällegi paras väljakutse ning pani proovile koerte kuulekuse, mille alusel tegin järelduse, kui head on mu koerad. Jäin kogu koolitusega rahule, aga Laraga pean veel tegema kooli kaugtööga, ei taha võõras kohas ja kui karjas on juurde tulla ja kätte anda. Ja eile pärast metsas käiku läks hobusesälge taga kihutama, sain häiritud, tükk aega polnud ta nii käitunud. Mõtlesin, et järgmine kord pean kohe kinni panema, hetkel on tal veel puberteet ilmunud, tahab olla eemal teistest. Kui kolm koera hoiavad ühte isegi magavad koos, siis Lara ainsana magab üksi... olen talle seda maininud, et lihtsam oleks teistega koos olla. 
Õnneks on lastel koolivaheaeg ja püüame pühenduda rohkem oma tähelepanuga noortele hobustele. Nii ongi, et rohkem on rakendust leidnud täkupoiss. 
Imestanud olen ka see nädal jõuluteise päeva õhtul meie aia taga politseimasina sõitu... mis toimub ja miks tekkis korraga palju küsimusi ... samas ikka ehmatab ära.