Nii, olles siis endas leidnud selle julguse ja saatsin auto remonditöökotta. Vahe peal suure uudise olid vahetunud juhatajad. Eks esmane ehmatus uue inimese puhul lööb tummaks ja mõtlikuks ning uurimine tõi tagasi kindluse ja otsustavuse. Nojah, aga rohkem harjumatust tekitab uue juhataja töö stiil. Auto läks remondikotta, aga selle kallal hakatakse alles järgmine nädal tegutsema. Uue inimese tööstiil on harjumatu, eks näe kuidas siis auto remont läheb ja kui suureks osutub see number. Ohkama võtab... lootsin, et saan auto juba see nädal korda.
Viimastel nädalatel olen tegelenud hobuteraapia läbi viimisega. Õpin, kuna ammuilma olen unistanud probleemsete noorte ja puuet omavate isikutega kokkupuutuda. Täkuga olen tegelenud, kuna ei taha, et temast saaks pidev aedade lõhkuja, sis pidev tähelepanu ja tegeleus on viinud soovitud tulemuseks.
Eile sai Anett jälle ühe ämbri lõhkumisega hakkama, mille peale tõsiselt pahandasin. Natuke kiuslik teismeiga on saabunud, peab rivaalitsema teise hobusega. Väga lihtne, viskas kabja sisse ja mis kabjahoop plastmassist ämbrile siis on.. ikka räbalad järgi.
Koer Laraga olen saavutanud usalduse juba 95% mis teeb mu meele rõõmsaks, see mure, et koer ei anna kätte, et rihma kinnitada, siis nüüd on tulemus selline. Kui mu käes näeb rihma, lausa nõuab rihma enda külge... Pikk aeg on möödas, esimene teema oli usalduse võitmine, teine probleem nigel söögisu, mis on asendunud suure söögiisuga. Ja koer on väga heas konditsioonis. Täiskasvanuid inimesi enam ei karda. Väheke veel pelgab ja kanade osas ma ei julge veel teda koos lindudega välja lasta. Muidugi Lara on sellises eas, kus kipub vahel juhirolli võtma, siis peab jälgima, et koer teistele liiga ei teeks ja kõik probleemid tuleb eos lämmatada. Koeri ei tohi lasta purelema minna. On minu seisukoht, kui selle pubeka ea olen läbinud mööduvad ka muud nähtused arvestavalt. näit. Pipi küsib, kas mürab teiste koertega korrektselt, siis Sass arvetsab ja on hästi õrnaks muutunud, kui Sohvi on liiga teinud. Sass tuleb kaebama. Ja min lohutan, ja Sass läheb jälle rõõmsal meelel edasi ning unustab probleemi Sohviga.
Viimastel nädalatel olen tegelenud hobuteraapia läbi viimisega. Õpin, kuna ammuilma olen unistanud probleemsete noorte ja puuet omavate isikutega kokkupuutuda. Täkuga olen tegelenud, kuna ei taha, et temast saaks pidev aedade lõhkuja, sis pidev tähelepanu ja tegeleus on viinud soovitud tulemuseks.
Eile sai Anett jälle ühe ämbri lõhkumisega hakkama, mille peale tõsiselt pahandasin. Natuke kiuslik teismeiga on saabunud, peab rivaalitsema teise hobusega. Väga lihtne, viskas kabja sisse ja mis kabjahoop plastmassist ämbrile siis on.. ikka räbalad järgi.
Koer Laraga olen saavutanud usalduse juba 95% mis teeb mu meele rõõmsaks, see mure, et koer ei anna kätte, et rihma kinnitada, siis nüüd on tulemus selline. Kui mu käes näeb rihma, lausa nõuab rihma enda külge... Pikk aeg on möödas, esimene teema oli usalduse võitmine, teine probleem nigel söögisu, mis on asendunud suure söögiisuga. Ja koer on väga heas konditsioonis. Täiskasvanuid inimesi enam ei karda. Väheke veel pelgab ja kanade osas ma ei julge veel teda koos lindudega välja lasta. Muidugi Lara on sellises eas, kus kipub vahel juhirolli võtma, siis peab jälgima, et koer teistele liiga ei teeks ja kõik probleemid tuleb eos lämmatada. Koeri ei tohi lasta purelema minna. On minu seisukoht, kui selle pubeka ea olen läbinud mööduvad ka muud nähtused arvestavalt. näit. Pipi küsib, kas mürab teiste koertega korrektselt, siis Sass arvetsab ja on hästi õrnaks muutunud, kui Sohvi on liiga teinud. Sass tuleb kaebama. Ja min lohutan, ja Sass läheb jälle rõõmsal meelel edasi ning unustab probleemi Sohviga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar