Ma ei tea, mis mind rõõmustama paneb. Olgugi, et selle aasta vihm on rikkunud mu plaanid heinatööks. Täna vedasin eile kokku riisutud heina hobustele karjamaale. Hiljem mõtlen, siis ülejäänute heinavaaludega mis saab.
Olen aru saanud, et selles elus peab olema valmis taluma raskusi. Olen kogenud aastaid, et raskustes jääda tänulikuks. Juhtub alati imesid. Mul on vaja veel niita 12 ha heinamaid.
Hea meel on veel, et see aasta olen saanud lastega ja mõnede heade tuttavatega heina hanguda. Teen veel see aasta lahtist heina.
Anete käis eelmine nädal laagris. Ja sai sellest oma kodus tegutsemiseks palju indu.
Eile tahtsin Herta panna looreha ette, kuid parmud takistasid. Kui ma nägin eile hobuseid karjamaal meeletult jooksmas ning kui nad mu juurde tulid, siis märkasin parvena parme ja tohmuseid hobuste ümber tiirlemas.
Ja siis ütlesin, et sellest riisumisest ei tule midagi välja ning siis looreha sai traktorile taha haagitud. Paar tundi ja sobiv arv vaale kokku tõmmatud. Aade istus looreha istmel ja ma ise juhtisin trakat.
Täna tegime trenni, eile pingutasime, et saaksime neli suurt traktori kärutäit lakka vedada, et saaks sobiva koguse heina.
Vaja on veel 6 traktori kärutäit, siis ok.
Eile jah, venis meie heinatöö päris pikaks.
Ahjaa, loomad ja linnud on ikka lahedad. Hommikul mõtlesin heinalakas lihtsalt pikutada ja mõnuleda. Ja siis vaatasin, et mu lemmik kukk Prints klugistas õrnalt noortele kanabeibedele ja meelitas neid enda valmistatud pessa. Kõige naljakam oli see, et rajas pesa laste lähedusse. Kui juba noored kanahakatised siis usaldasid vanema härraskuke kutsele järgneda. Vaadata õnneliku näoga kukke, kes siis kaifis, et seekord miskit on ta saavutanud. Kuna noorem kukk valitseb terve kanakarja üle, siis vanal kukel ei ole enam sõnaõigust. Mul oli ka hea meel, et Prints sai millegagi hakkama ja sai olla tema ise.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar