13. mai 2011

Lõpuks ometi maapinda rikastav vihm.
Mõned päevad tagasi sai suheldud siis OTL toetuste taotlemise osas Priaga, kus siis läbi nõustaja lõpuks mind puudutavatele küsimustele vastuseid sai. Kõige kummalisem ja arusaamatu on see, et kõike seadusi ja nüanse ei olegi välja toodud raamatukes, mis on Pria ametkonna poolt välja antud.
Üks geiss veel. Iga kord kui satun Pria büroojuhi jutule, saan alati korralikult emotsionaalse rünnaku osaliseks. Eks see ehmatab ära, kuid kummaline, tavaliselt unustan selle ühekordse, kuid selle inimesega ei unusta enam nii kergelt. Mul on tekkinud küsimus, et miks ta käitub minuga nii juba aastaid. Ma arvan, et ta teeb alateadlikult, aga mille pärast ei oska öelda. Järgmiseks aastaks valmistan ennast selleks ette ja kui toimub jälle emotsionaalne valang, siis küsin, et millest tuleb tema käitumine ja mainin kõik eelnevad.
Lapsed teevad iga päev tublilt trenni ja metsa sai rajatud mõned madalad krossitakistused. Kuid ise ma nii eriti sadulasse ei ole jõudnud. Üritasin lugeda turunduse raamatut. Jube igav raamat, palju uusi sõnu, sellise raamatu puhul saab une ilusti silma.
Kahju ja kurb olen, et mul ei ole sellel aastal ühtegi varssa sündimas. Jube kurb tunne. Vaatan ja loen kuidas teised hobusekasvatajad arutavad põlvnemisi ja kiidavad hobutittesid. Ehh, meel muutub neid mõtteid mõlgutades kurvaks.

1 kommentaar:

Sajab lund...ja maa on valge.