25. oktoober 2009

Koolivaheaeg
Kui eile viibisin tööl, siis täna kodus. Käisin tütre, koera ja kahe hobusega metsas.
Ooo, super missugune erutus hobustel, Teele pruuskas ja üritas kiirendada sammu. Proovides aeg ajalt sammu allüürilt galopile tõusta, kuid ma ei lubanud. Rahustasin, mu sooviks on alati, et hobune oleks hästi lõdvestunud. Kui ma muid elemente hakka tegema. Tänase trenni pealkirjaks oli maastikusõit. Hobused kaifisid igat sorti hüppeid, eriti maha langenud puud, eemalt nähes on need võimalikult kiirelt ning puhtalt ületada. Ise analüüsisin igat hüpet, mida hobune sooritas, kuna iga hüppe järel kontrollin ka enda istakut. Kui siis tunnikese metsas veedetud ning suund platsile võetud. Ületasime platsi takistusi, hobused olid hästi elevil ning töötasid meelsasti kaasa. Lõpus soojendus ringe tehes tekkis aeg ajalt Teelel veel tahtmist minna hüppama. Vägisi sai hoitud teist tagasi.
Katist ma ei räägi, ta on hüppamises vana kala. Ei ole ma nõudnud suurt, kuid meeleldi hüppab. Tal juba ka vanust 12 aastat.
Hobustele tekid selga ning siis lauta sooja. Homme siis ka uuesti välja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tõsilood elust enesest.

  Ei oska nutta ega naerda, kui kuulen inimeste arulagedaid vestlusi teemal. Kui vana on üks või teine loom. Mõnede inimeste vestlusest on k...