Koolivaheaeg möödus kiirelt ja iga päev trenni tehes, kusjuures ma kogesin üle pika aja hobusega koos kukkumist. See kord ainult üks suur sinikas põlve sise küljel (jäi hobuse külje alla), eriti hullu midagi. Õnneks ei juhtunud midagi hullu, lihtsalt juurikas oli vale koha peal.
Oh jah, koolivaheaeg läbi ning lastel homsest jälle kooli tee jalge all. Kui lapsed koolis, siis mul kohtumine kohaliku valla loomaarstiga. Mõned protseduurid hobustele ja koertele. Koertega jah säärane lugu, nädal tagasi võtsid kahe peale kähriku rajalt maha. Kiitsin koeri, et sellise töö ära tegid. Avastasin mõned nädalad tagasi, et kanaread on hõrenenud...
Küsimus oli juba päeva korda kerkinud kuhu kadunud või kes on varastanud (ei mõelnud kahe jalgseid). See selleks, kuid üks kaotas küll elu, aga nüüd ilmus nugis silma piirile. Juba mõned päevad tagasi hakkasin uurima millist koera juurde võtta, kes oleks hea väike kiskjate eemale peletajaks. Ise ei jõua ju kogu aeg passida nurga taga, kes või mis kusagilt välja ilmub. Kui kord maitse suus, ega siis rahu anta. Sellepärast siis koer võtta, kes oskab kiskjalistele jahti pidada.