Kevad, kevad, kevad...
Kena aeg sellel aastal, lausa lust õues tegutseda, samas läheb päev nii ruttu mööda, et õhtu saabudes imestan et pole midagi teinud.
Täna käisin korra metsas kolme hobusega.
Varssa pole sündinud, eks olen unustanud õige aja. Kuigi aeg oleks nagu õige, eks loomalapse siia ilma sündimine on oma ette ootus. Eriti kui see loomalaps on veel oodatud. Kuigi hobuseemme on ise nii tubli ja tragi...
Olen natuke kurb (midagi, mis paneb mõtlema)...