Elu olelus võitluses võib olla küll karm reaalsusi. Praegusel ajal mõtlikuks teeb inimeste üle naermine ...mõtisklen viimase rahetormi juhtumi üle Sõrve sääres. Miks kasutada norimiseks inimeste suutmatust iseseisvaks otsustamiseks. Kõige taga on alati mitmeid tegureid, alustades inimese väsimusest, suutmatus realistlike otsuseid kohe vastu võtta. Eriti seda viimaste aastatega, küll coroona, nüüd ilmastiku muutused, paljud inimesed stressavad.

Selle aasta üllatusi ilmastiku oludes. Heinatöö venimine, ilusate ilmade ära kasutamine.

Ainus mõte mis mind praegusel hetkel ikka ülistab hinges, et elutormides tuultes tuleb ellu jääda. Kuidas kõige lihtsam, mitte üle muretseda ja lihtne palve jumalale edastada, et suudaks antud aasta talvele vastu minna ...

Meenutan tihti piiblist loetud ja pähe kulunud tekste. Lihtsalt miskit südamele leida.

Loomad on armsad, kui neid on piisavas koguses, aga kui neid hakkab paljuks saama, siis tuleb korrigeerida ehk siis vähendada.   

Kati tervis taastunud ja mul võidu üle hea meel. Laoumurella õla probleem valmistab jätkuvalt mõtlemis ainet.

Augustikuu on käes ja jätkuvad vihmasajud. Samas olen vedanud ennast järjest kodunt välja, et ennast tuulutada. Kuna kevadel olin väga väsinud ja ei suutnud mõelda, et peaks midagi käsitsi niitma. Kuid jah mai ja juunikuu kuivus võttis ära stabiilse rohukasvu. Ega aias polnud mul midagi võtta. 

Muidugi ärgitan rahvast jätkama ratsamatkamisele. Julgustan küsima aegu matkadele, alati püüan kohe vastata.

Üldiselt olen rahul juunikuu öö matkaga. Lihtsalt lahe oli kapata läbi kuue küla ja näha kuidas inimesed tähistavad jaanipäeva. 

Juuli alguses toimus ,,avatud talude päev". Me ise veel ei korraldanud. Oleme arutanud, et siis peab mingi kindla programmi välja mõtlema. 

Ise külastasime Järvakandi mõisaküünis toimuvat avatud talude päeva. Samas oli lahe ratsamatk seltskonnaga.

See kuu siis kohvikute päev, hetkel veel ei tea kuhu osalema minna, aga tegelen homme sellega. Saaks hobustega välja minna ja midagi põnevat teha🥰🥰🥰🥰🥰🥰.

See on võrratu aeg kui saab seltskonnaga matkata ja üksteisega arutleda.

 Kati terviseprobleemidega oleme ühele poole saanud hoolsa raviga. Siis võit tervistumise üle on hea meel. Lõppes ühtlasi teine selle aasta ratsalaager. Olen väga rahul, hakkama saamise osas.

Mu noortel hetkel sõprade teemad päeva korral ja seega tihti silmapiirilt kadunud. 

Siiani pole kahest noorest hobuse müügiga kaugemale jõudnud. Sööda varumine on hetkel pooleli. Ja nüüd kui ilm kannatab, kohe heinamaadele niitma ja kaarutama. Kindel plaan kaks noort siis veel kahele vanemale hobusele uued kodud leida. Vaja on arvu vähendada. Ühtepidi jama asukoht, kuhu ühistransport jääb kaugeks. Ainus mis eelis on metsad ümbruses. Muus osas ei saa küll hiilata. 

See selleks, ei saa lootust ja usku maha matta teostumisteni..

Kui neid matse tuleb, siis ikka korralik. Hea küll, auto süttimine, nüüd vanalt mitsubishil kukkus sumps all pooleks (oli roostes ja murdus). Kahel hobusel tervise probleemid. Uurin kas võib olla tegu puuk borrelioosi teemaga. 

Hobused on ika vahel täis üllatusi, eriti inna perioodil. Mis sellest ruunal kerad maas, aga võimeline mära karjale muljet avaldama.

Viimane nädalavahetus tuli leida oskus ja suuta ületada taas vaimse terrrori rünnakuid... kuidas ma neid väldin või tegelen. Räägin kui see sõda ükskord lõpule jõuab, antud hetkel ma ei adu, kas tuleb lõpp või mitte.  

 Juulikuu lendab linnu tiivul. Tähistasime Kata 25 juubeli sünnipäeva ja Kelli-Kelluka 20 aasta täitumist sündimisest.

Autod hetkel rivist väljas ja pean leppima ühe pool pidusega. Saaks hobuste talvine sööt tehtud. Saaka hinge rahu. Mul sisemine rahutus siis kogu aeg sees.

Olgugi, et vihma on tulnud pole see põuast kõrvetanud rohumaadele positiivset kasvu massi juurde toonud.

Nii, et meie kandis ikka nukker seis.

Vihm ja esimene juuli.

Milline mõnus hommik, kus puudus igasugune leitsak. Mõte tiksub, et peab kõik heinamaad siloks kokku keerama. Vaatan nädala pärast. 

Käisin taas noori sälgusid söötmas, ja kõrval tühjas koplis mängisid väikesed metsjänese hakatised emaga. Milline mõnus vaatepilt. Tundus, et ka neile on vihmane ilm mõju avaldamud. Toonud lageda peale jooksma.

Enamus hobuseid sai eelmise nädala alguses metsakarjamaadele sööma saadetud. Kodu juures oli juba koppel nii madalalt ära pügatud nagu tõeline golfi väljak. 

Kuna vihmutab, siis pakin rattamatka kotid ja lähen teen ühe mõnusa puhkuse tripi rattaga. Ja järgmisest nädala teisipäevast võtan vastu matka huvilisi. 

Elame näeme ja tegutseme.  

 Päris pikk vahe tekkis viimasele kirjutisele. Põhjus lihtne. Kuivus ehk mis Eestit viimastel aastatel tabanud. Paneb mõtlikult analüüsima, mida või kuidas. Plaan hobuste arvu vähendamiseks võib ka läbi kukkuda. Heina tegemine on tänavu aasta raskendatud seisuses.  Ja kui vaadata pakutavate müügihobuste numbreid. Siis küll eriti usku müügiks pole. Ainus mõte kuidas hakkama saada, sel juhul läheks iga sent hobuste sööda ostuks. 

Meie kandi heinamaadel on ikka päris nutune seis. Kuid kõige huvitavam on metsakarjamaadel oleva rohukasvu suhtes nuriseda ei saa. 

Noortele eelmise aasta sälgudele ostsin lutserni graanuleid. Kuna nendel peab olema tugeva vooluga aed, siis tegeleme nende lisasöötmisega. Samas on see kasulik noorte hobustega tegelemisele kuluv aeg. 

Praegu on nii, et kodu lähedalt veel hetkel niidukiga peale ei lähe. Saan teha niimoodi, et karjatan. Karjus ümber ja loomad peale. Samas on seda söögikraami palju. Olen mõelnud igasuguseid variante. Kuid kaalukam otsus siiski teeme selle järgi kui palju me juulikuus sööta saame.

Naabrionu ,,pullid" viimane piisk karikasse oli mul siin kui minuga võttis ühendust saatejuht Taavi Libe maikuus, kes ründava hääletooniga küsimusega lajatas, et kas minu hobused on naabrimaade peal...järjekordne vale millega naaber juba lagedale jõudis.  Pärast naabri loomadest vabanemist on elu rahulikum. Kuid naabrionu hing seda võrd haigem... Mina pole põhjust andnud. Kuna olen korduvalt helistanud ja teada andnud, et soovin, et Midagi ette võtaks oma loomadega. Kuid ega mind selle mõtte järel eriti viisakalt ei kostitatud. Suust lendas minu suunas igat masti ,,sulelisi ja karvaseid".

Vaatan ja imestan Rapla RK tegemisi ja avalikkuse tähelepanu tõmbamist. Mis teha, tähelepanu puudus on nii suur, et hõisata teles ja kiidelda neti meedia lehel... Panebki imestama... Isegi oma treeneri kutset kiideldakse mega palju... Meil Eestis on mitmeid häid treenereid, kellelt miskit õppida... Õpin minagi juurde, vahel on hea kellegi teise käe all harjutada või teadmisi omandada. Nagu on teinud ka mu enda lapsed.  

Olen häppi oma väikese arvulise laste laagri korraldusega. Väike on mõnus ja jõuan kõikidele lastele piisavalt tähelepanu pöörata.