1. september 2011

1.september.
Algas uus õppeaasta, lapsed kooli saadetud. Kolm last alustasin kohalikus Kabala põhikoolis kooliteed, siis vanem tütar aga Rapla Ühisgümnaasiumis. Kunagi ammu olen oma vanematega ise selles koolimajas elanud ning 4 klassi koolis käidud. Armas koht ja meenutused head. Samas uuendusi läbi elanud koolimaja sootuks uue sisu ja välise näo arhitektuuriliselt saanud. Muidugi Aadel saab olema raske, aga milleks selline ,, Raske õppustel, kerge lahingus'' ehk siis hiljem, kui soov kõrgkooli minna, on asi lihtsam.
Viimastel päevadel, kui soovisin siia blogisse sisestada uusi mõtteid, siis jah, kodune nett kustus iga avamis soovi korral sootuks.
Eile õhtul enne päikese loojumist sai veel hobuseid üle vaadatud ning suksud iga üks omal moel ka ennast demonstreeris. Kõik hobused käisid üks haaval ja kui keegi tuli teiseks hobuseks, aeti see kerge kõrvalingutusega minema. Andes teada, et minu kord ja aeg on suhelda oma perenaisega. Hobusega suhtlemine käib mul nii, Tassa pani oma nina mu õlale ja puhus kõvasti, nõudes nii mult musi. OK see selleks, see tehtud. Testu on ka üks kes armastab tohutult tähelepanu, tema hea meelega näitab, kus tal puuk, või mõni kriim, eks siis tegeleme kohe sellega. Testemonale panime teki selga, et ilmad sellised jahedad öösiti ja sajused.
Mul on veel hoone loomade talviseks majutuseks korda tegematta, aga sellega hakkan homme tegelema.
Kurb veel selle üle puhkus sai ka läbi, pean hakkama jälle graafiku alusel tööl käima.

29. august 2011

Uus nädal.
Täna trenni tegemas, sai kogetud, et hobustel üksmeelselt sinine esmaspäev kätte jõudnud. Kui ma eksi, siis viimane trenn oli laupäev ja eile said hobused puhkepäeva. Kuid täna pidi tulema veel maastikule minek, kuid see jäi ära mingil põhjusel. Õigemini, need kes soovisid kahe tunnist ratsamatkad ei helistanud ja asi jäi toimumatta. Matkarajast 2 km sai puhastatud maha langenud puudest, õnneks siis kui viimane puu läbi saetud ja raja kõrvale tõstetud hakkas sadama. Hea tunne, et laupäev sai veel valmistatud uus takistus ja pink vaatajatele platsi servas. Ees seisab kopli tegu, kus kasvab rohi paks peal. Tahan, et hobused saaksid veel mingi rasvakihi naha vahele, siis talv nagu lihtsam.

26. august 2011




Varbola puupäevad 10.08.-13.08.2011. aasta.

Virisen viimasel ajal...
Virisema paneb mobiili levi ja interneti ühendus. Kui tahaksin miskit lisada, pean ma maha sõitma kas 15 km või 4 km, et siis blogisse lisada midagi huvitavat.
Ahjaa, intsident Murutar-Vatmani hobustega. Arvan, et iga inimene pahandab südamest, kui juhtumisi teada saades, et keegi annab valet teavet, et nagu jooksus oleksid minu hobused. Kui koju jõudes selgus, et Vatman, Kati oli Ranna Rantsost püütud hobused naabrimehe maadele sokutanud, kus need suure ehmatuse ja sokiga traatidest läbi tormasid ja meie maadele sattusid. Samas Kati arvas, ning jagas Tõnu Raamatulegi teavet, et ohh, küll Margit püüab hobused kinni. Kui minuni inff jõudis, et Murutari tädi hobesed on sinna toodud, ei hakanud ma vaeva keskkööl nägema. Kuna need loomad olid sokis ja segaduses, siis inimese sekkumine oli asjata. Korra proovisime ja siis lipsasid kaks noort ruuna sälgu jälle aeda tagasi. Nii me siis nad jätsime, lootusega, et hommik on õhtust targem.
Raamatu enda jutust oli raske aru saada, kellele need hobused siis kuulusid. Olek oli tal purjune, eks ta tähistas siis suure kirjaniku kuulsusega hobuste maha laadimist ja lootuses, et küll naabrinaine hulkurid kinni püüab.
Kui minu loomad on jooksus olnud, alati Raamat helistab, kuule su omad jälle tema maapeal. Nüüd siis pidin meenutama vanu aegu, Raamat, Tõnu on mugav oskab hästi teisi ära kasutada. Sellepärast on, et meie vahel eksisteerivad talupiirid. Kuna ta illegaalselt võttis maha ka meie metsast puid, siis usaldus ongi piiriti paigas.
Võõras loom Tõnule kätte ei andnud ja jooksis pea laiali otsas siia sinna, kuna suurema ristandi ta sai kätte, siis väiksem loom oli segaduses. Parimaks osutus mu hea karjakoera oskustega Pipi, kes saatis hobuse ilusti haukudes naabrimehe piirini, sealt edasi teadis loom küll kus asus teine hobune.
Vatmani tädi, aga mainis oma blogis, et saatsin koerad tema ja Ande Arula hobustele kallale. Tundub, et karjakasvatusest ei tea Vatmani tädi veel tuhkagi, sellel alal on tal palju õppida. Olen 15 aastat 4 koeraga karjatanud lehmakarju ja tean hea karjakoera väärtust. Isegi krantsist on võimalik head karjust saada.
Mul teine koer on collie, kel juba vanust 11 ja enam hoovi väravast eriti kaugele ei jookse. Vanadus on teinud ta tasaseks ja on andnud rohkem tegevus vabadust noorele koerale. Veel hoovist rebaseid ja teine kord kui omad hobused on tahtnud hoovi tulla, siis collie haukumisega on suutnud hobused hoovi jooksmast eemale hoida.
Vatman, aga kirjutas blogis, et ma nagu suur kurjategija kes ässitas koerad kallale tema hobustele ei süüvinud üldse asjasse vaid pani kirja nagu kuulis. Oskamatu inimene, minu jaoks on ta nati nagu linna vurle, kes igat asja kohe üle võimendab.

23. august 2011

Kurb tunne valdab.
Kuupäevad lausa jooksevad silmade ees, alles see oli, kus ootasime lastega pikki silmi, et saaks koolivaheajale, kuid nüüd, vaatan iga päev kuupäevasid, et augustilõpp läheneb hirmsa kiirusega. Kurb... kurb... kurb... algab jälle kool ja siis on selline kiirus, et palju tööd langeb minu õlgadele. Meil on veel ehitus majas pooleli, eks ootame, et saame sellega ühele poole, et siis uuel aastal võtta uued asjad tegemisele. Mõte tiksub peremajutusega avalikusesse astuda. Hetkel puudub pesemine ja see on vaja juurde luua.
Mõningad probleemid on veel päeva korral loodan, et needki lahenevad.
Kuid ühest asjast ei suuda ma ei üle ega ümbert minna on ponitäku surm. Lootsime lastega nii väga, et saame suvel juba matku juhtida. Oli juba oma arengult nii kaugele jõudnud. Käis ilusti sadula all. Kuuletus hästi, probleeme ei olnud, aga kui olen jälle üksi, tekib kohe jälle mõte, et miks see juhtus ja mis oli selle põhjustaja. Raske on sellest teemast üle saada, kuigi loomaarst lohutas, et sooltekeeru vastu ei saa keegi seista. Ei suuda ma sellest lohutusest üle saada. Pigem selline olukord tekitab veel suuremat kontrolli loomade üle. Iga kord, kui ma loomad saadan uuele karjamaale, pigem istun või leian endale mingi tegevuse, et jälgida neid.
Muidu jah on ok, loodan, et sellel aastal saan ka talunimega sildi ülesse panna. Tegevust jätkub, ootan millal saan valla raamatukokku minna, et saaks uusi pilte siia laadida.

Maikuu, see mõnus kevadekuu...

Viimased päevad on olnud väga võrratud ilmad. Lihtsalt tüdinud kandmast paksemaid talve vammusaid. Kevad on nagu pääsemine mingist raskest o...