Hämmastav, mis toimub viimasel ajal mobiili leviga. Mulle ei jõua kohale ei sõnumeid ega saa tihti inimesed kätte... nii juhtus nüüd kuller firmaga , kes pidi transama kaera koju. Hea seegi, et eile telefon helistamisega ikka reageeris ja sain oma kaera portsu kätte. Hobused kellele see väga vajalik said kohe ette. Iga kord enne söötmist panen kaera tunniks ajaks likku ehk siis paisuma. Ühele hobusele annan täiesti leotamata. 

Sai ühte matkarada käidud puhastamas täna ja küll see oli ikka ühe koha pealt täis kukkunud murdunuid puid. Mõtlesin, et kahju, et puudub vajalik abivägi kes tõstaks oksi eest ära, et saaks tüve jupiks saagida. Kui veidi aeglaselt teha, saab asja tehtud. Oksad on hästi laia ulatuslikud ja tüved oksa kohti täis. Kõige tüütum on tiheda okstega kaetud tüve laasida. Kahju, et metsa omanikud ise sihte ei korista. Jupitatud puu tõstan kõrvale, endale seda ma ei vea. Kuna koht kus sai sihti puhastatud on tihe ja ühegi põkaga ma sinna ligi ei pääse, isegi auto seisis kõige lähedasemas kohas (kõigest 3km, pidin tassima mootorsaagi koos kütte ja õliga kaasas). Vähemalt endal hea tunne, et pääsen jälle probleemi vabalt lemmik rajal liikuma hobustega. 

 

Kaer peaks ka kohale jõudma. Millal ei oska öelda. Kullerfirma ei helistanud eile ja jäigi kaer saamata. Ainult teade tuli, et mind ei saadud kätte...? 

Kena ilm ja nädala lõpus ootab advendi ratsamatk. 

Tegin siis selle 80 eurose kulutuse ja ostsin mentooli lakukausi hobustele.

Maitseb väga, lausa sülg tilgub suunurgast maha, kui pead tõstetakse. Lakukivi ehk soola mineraali kivi on varju all. 

Mu kahel kabjalisel köha tekkinud ja mentool on olnud hea  abiline köha leevendamiseks. Ühtlasi alguses lasen kõikidel maitsta, see paha ei tee kellegile. 

Mainin vaikselt ise proovisin ka enne ära, kui ette panin hobustele. Mingi aasta ostsin viie kilose laku kausi hobustele, see söödi suure karja poolt 24 tunniga ära. Sellepärast siis suurem kogus.

Leidsin fb lehelt 11 aastat tagasi tehtud saanisõidu treeningpildi. Head mälestused.

 Kui auto on pikalt remondis ja siis saab veel läbi ülevaatus. Sel juhul pidin võtma sellise teekonna, et tellisin seekord läbi e poe Agroshopist (Harjumaal) soola lakukivid, siis Agromixist maisijahu, kanasööda ja kaera (niikauaks siis, et saab ise kasvataja käest osta -kasvataja käest ostes odavam). Ja koera sööda Leedust. Ja kohale jõudmine, jälgisin siis kuidas mu pakid rändasid, soolakivi anti juba sama päev kullerifirmale üle, kui mu tellimus esitatud oli. Emaspäeval korral huvi pärast piilusin paki koodi järgi, kaugel mu soolakivid on...?  Ja teate... Narvas, järgmine päev juba nool oli Jõudnud Tartu (Agromix). Ja mõne tunni pärast saabus teade, et jõuab mu pakk kella 13 kohale. Ja muidugi ootasin pakki kannatamatult, teadmisega et jõuab kohe kohe kohale... kuid ei olnud ühtegi kõnet ega muud kui mingi kell saabus sms, mis teavitas, et teisipäeval enam ei jõua. Saatsin juba kuller firmale emotsionaalselt vaos hoitud kirja, et millal nad jõuavad...väga kiire. Koerte söök oli kohe loetud päevadega lõppemas.  

Nii kolmapäev, kui mul lasteaiapäev. Hommikul viskasin pilgu kullerfirma pakikoodi lehele, et kus pakid seisavad. Kogu värk seisis Tallinna lähedal kullerfirma auto peal. 

Olles siis kolmapäeva õhtul tööle ennast asutanud (käin tegemas lisatöid, et hobustele osta tarvilikke söötasid). Ja siis polnud mul ühtegi sõnumit ega kõnet Kullerilt...vahetult enne objektile kohale jõudes, tuli ootamatu kõne ja mis teavitas, et 5 min pärast ollakse kohal. Küsiti, et kas olen kodus, ütlesin jah, et olen (tegelikult polnud ja ma ei hakanud aktsendiga kõnelevale kullerile ütlema, et mina olen teel tööle ja kodus mul lapsed). Õnneks olin juba mitu päeva asjad korda ajanud (ühele tütrele raha üle kandnud - koera sööda välja ostmiseks). 

Ja järgmise päeva hommikul töölt naastes olin ma nii elevil nagu väike laps. Haarasin kohe kausid, et panen kaera likku ja hobustele kaera andma...aga mu üllatus oli suur, kui koti avades vaatas otsa põllumajanduslik kanepi seeme). Kohe võtsin kõne ja pooleks huumoriga rääkisin oma üllatusest müügijuhiga. Ja nende poolt tuli ka üllatusena, et olid saatnud vale toote. Ja nüüd pean kaera ootama, kuidas ma küll hobustele selgitan kaera puudust. Täna teavitati, et pandi teele kaks kotti kaera ja mina mainisin, et tegin ülekande. Agromixil on hea maisijahu, tooted mida olen nendelt tellinud on väga kvaliteetsed. Ja maisijahu, millest keedame koertele veel putru lisaks krõbinatele.

Kanepit ei hakanud tagasi saatma, segasin kanasööda hulka ja pool kotti jätsin metsalinnukestele. Nüüd ka nendel ju see aeg, kus nad inimesele loodavad.

 Ja ongi aasta viimane kuu käes. November lendas raketi kiirusel mööda vähemalt minule on selline tunne. Käia olen saanud laskevõistlustel, ratsaorienteerumis võistlusel. Nii äge tunne, et tänavu aasta viiest ratsa orienteerumisest suutsime osa võtta. Lõpp kokkuvõttes saavutasime 3 koha finaal võistlusel. Muidu võistluskorra koht oli meil tagant viimane, mainin vaikselt eks võidu janu oli suur, aga teades hobuse iseloomu. Siis ei saanud muud teha kui lõpp sammus võtta. Nii arvas Teeba. Tema arvas, et tuleks võistlus lõpp rahulikult võtta ehk siis edukast finisheerumisest puudus igasugune särts. Sellegi poolest oli minu jaoks mõnus. Muidugi lootsin, et hooaja lõpetamine väheke pidulikum on. Kuid see jäi tagasihoidlikuks. On minulgi oma unistus, oma piirkonnas ratsa orienteerumise võistlus korraldada. Muidugi sai ka vähe ikka trenni teha. Kuus paar korda sadulasse saada, et võistlema minna on ikka vähe. 

Muidu olen praeguse lõppeva aastaga väga rahul.

 Viimane nädal novembrist jäänud. Võib hea tundega aasta viimasele detsembrikuusse minna. On igasuguseidf huvitavaid võistlusi väisatud. Laske võistlusi ja ratsa orientyeerumise. Lõpp kokkuvõttes tõusime siis neljandalt kohalt kolmandale kohale. Hea meel, et midagi oleme tänavu aasta suutnud korda saata. Kas seda suudame järgmine aasta... hetkel kõik lahtine... uuel aastal ju maksutõusud...hetke seis on oluline, et saaks olulisi söötasid osta. Ehk siis jätkuks raha... eks praegu peab paljusid asju ümber hindama. Ei saa ohjeldamatult laristada. Ega me seda teinud ka pole. 

Olen pühendunud oluliste söötade ostmisele...lakukivid, kaer, jõusööt paarile hobusele, müslisid. Praegu on ju kõikidele asjadele hinnatõus olnud. Koeratoidud, kaalungi ajutiselt välja vahetamist. Hetkel Josera ei sobi näit Mäxule.

Kolm nädalat tagtasi hankisin mõned kanad juurde, et oleks vanuseline vahe kanakoosseisus.

Paar päeva andis ilmataat kenasid kargeid talve ilmasid tunda. Lumi+karge talvine miinus kraad andis juba talvise tunde.

Päike tuleb siis kui ma olen hõivatud tubaste tegemistega.

Mõnusad on need päevad ja tunnid mil saan lihtsalt tegeleda hobuste, koerte, kanade ja muude lojustega. See on nii mõnus teraapiliselt lõõgastav ja samas vaimu ergastav kogemus. Kõige mõnusam on karjamaa väravas näit Fryci hõigata. Ja kes siis kohale ilmub muidugi on mõned tõsised krokodillid, kes üritavad ise Fryci asemel sokutada väravast välja. 

Saan siis Fryci suure madina peale välja aiast, siis jäävad kõik mõtlike ilmetega vaatama, et miks neile ei anta lisasööta. Hetkel paksudele eestlastele ma ei anna lisasööta. Kui siis külmaks väga läheb. Praegu peavad leppima heina, natuke rohelise leidmisega karjamaa pinnalt. Kui oleks minu võimuses, siis ma vist ostaks palju asju söödaks. Kuid jah üle sööta ei ole mõtet, aga vahel vahelduseks proovida uut maitset hobustele või kellegil kehakaaluga probleeme, siis saab erisöötasid osta. Hetkel oleme kasutanud mitme firma tooteid, muidugi lähtun ikka vajadustest. Viimasel ajal läheb suurele karjale lakukive. Sellel aastal tõusid hinnad kõikidele toodetele. Ja  nii ongi, et ma ei osta enam terve aasta lakukive tagavaraks. Ostan ainult vajaduse järgi. 
Kasutan näit koertele pudru keetmiseks maisi jahu. Ja seda tehtuna putru söövad koerad isukalt ja pole ka olnud seede probleeme. Mulle meeldib osta suuremas koguses, kuna majas kolm koera. Lisatud saab igasuguseid toortoidu materjale, et tõsta kulutatud energia tasemel hoida söödaväärtust. Mäxu organism on väga keevaline ja siis peab palju süüa andma, et tagab korrektse välja nägemise.  

...Pentagon reisis ajutiselt teise talli...kuidas tahaks hoburahvale lootust sõnadega jagada, et tuleb tagasi. Eks väike nukrus hinges, tema kohalolu puudumisest.  Hetkel vajas lihtsalt elukorraldus selliseid ümber jagamisi. Pentu ju tegelikult tütre hobune, kuidas ta meile jõudis. Üks mu sõbranna pakkus oma kahte mära minu juurde hoida. Ja üks aasta andis loa ära paaritada omale varsa pärast. Penta ema Testemona oli ka väga südamlik hobune, kellesse kiindusime terve perega. Testu sai paaritatud Tammiku talu ühe kena vene päritoluga trakeeni tõugu halli värvi täkuga (nimi meelest läinud ja ei viitsi priast otsima minna). Varss sündis küll täkuna, küsisin Anetelt, et kas tahad omale hobust. Oi ta oli kohe kärme selles osas vastama. Ja nii on Pentu jubs jõudnud oma 10 verstaposti ületada meie majas. Ja õpetatud vaba suhtlusega. Nii ongi, et tütar on ühtlasi sügavalt kiindunud oma hobusesse.

Nägin, et omanik suurt huvi üles ei näidanud hobuse elu suhtes. Pakkusin raha, et ostan Testemona ära, siis küpses omanikul soov hobune meilt ära viia. Oi kui raskelt me seda üle elasime. Mingi aja pärast oli asja Kuremaale (käisin Laiusel surnuaias ja sealt kaudu pole palju maad ). Läksime kohe talli, kus kohtusime talli omanikuga, kes mainis, et hobune on veidi lahjam...muidugi pilt mis avanes ei olnud enam meeli ülendav. Ja me puhkesime tütrega nutma hobust nähes. Ja nii sõitsime koju, kurvastusega. Endale lubades, et ei tõsta nii pea jalga sinna talli. Kuid siis juhtus midagi imelikku, Testu viidi küll koju ja kuidagi ruttu avalikult teavitati, et hobune suri ära. Mul on screen shotid kõik tehtud selle inimese kirjutistest. Ja nüüd viimasel talvel tuli taas meie vahele tüli, seekord jälle poni teemadel. Olin valmis talle rentima poni, aga ta tahtis ära osta. Kuna mu pere teised kodused osalised keelasid mul selle inimesega üldse hobuse äri tegemast. On mõningased aimdused, mis painavad kui meenutan seda lugu. Üks asi on kahtlused ja kuidagi ei saa tõele jälile.