See, et vahe peal pole kirjutanud ei tähenda, et me ei tegutseks. Tegelikult olen kogu aeg tegevuses.
Täna käisin otsimas kohta kuhu võiksin viia auto remonti, aeg ju seal maal, et peaks ülevaatuse ära tegema. Eks vanusega kipub see loks ka igat masti vigu külge võtma. Rooliloks, pidurivooliku kaotamine kuskil Kose raba metsadesse, eelviimase korraga läks omakorda geneka harjad. Tegelikult on need minu jaoks humoorikad seiklused.
Ahjaa unus, saatsime lastega uude kodu Krahv Monte Cristo. Kes nüüd siis asub Perila lähistel ühes raskeveo hobusekasvataja kodus. Mul hea meel, isegi väga, oluline on et saab olla vajalik. Hobune ja poni tahab olla inimesele meelepärane. Tahavad meelsasti teenida.
Tõin täna metsakarjamaalt hobused ära kodu lähistele maadele. Täna sajuse ilmaga tõin hobustele heina, ponidele jagasin kodu juures seisvast kuhjast. Nii kui märjale läheb tahavad hobused kuiva.
Käisin saega Lepatriinu maaüksuselt natuke lepavõsa harvendamas. Saega töötamine on andnud uue mõtte ja visiooni. Kaifisin iga puu maha võtmist ning laasimist ja paraja jupi saagmist. Kuni koorem valmis sai.
Oli suht töine ja mõnus päev.

Elu on väga ülekohtune. See mis juhtus Pärnumaal Raja talus, mõtlesin just aasta alguses läbi elatud sündmustele oma hobusekasvataja rollis.
maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/marutaudivaktsiin-tappis-ponid.d?id=33324551 lugesin Facebookis, mille oli esile toonud Kati Murdmaa. Samas käis ka minu enda peast hirmutav mõte läbi, alles oli, kui leidsin hobuste koplist ühe vaktsiin pala, mille muidugi hävitasin. Alles eelmine nädal leidsin veel eel viimase, siis täna hakkas jällegi üks palakene puudevarjus silma. Silma torkavaks teeb selle pala peal olev kiri, mis hoiatab, et tegemist on vaktsiiniga.
Link, kus on siis pilt ja tekst, mis avalikustab, missugune see välja näeb.
http://www.ilmajaam.ee/?id=174187

Vihmased ning jahedad ilmad on pannud rohkem mõtlema hobustele. Panin juba esimese vihmaste ilmadega Testemonale teki selga. Tekk eriti veel sinine ei meeldi Teelele. Teele võtab seda kui,et siin looduses sinist hobust ikka ei eksiteeri ning kipub tekki Testu seljas lõhkuma. Täna sai käidud metsas ja eile Raplas, tuleb välja, et iga kahe nädala tagant käin ponidega Raplas. Ootan väga Velise laata, mis toimub 2-el oktoobril.

Meie majas on täna sünnipäev. Tassa sai 2-e aastaseks. Käisin õnnitlemas, isegi lapsed nuputasid millega hobuse tähelepanu köita. Hip-hip-hip hurraa, Tassa meil sai täna 2-e aastaseks.

Soe sügis ning enne olematu puugi arvukus.
Nii palju puuke pole ma ükski aasta trehvand kogema, kui tänavu. Naabrinaine sai ühe puugi hammustusest puuk borrelioosi. Mu enda pojal oli üks päev aga peaageu 5 puuki ennast naha sisse imenud. Jube...mul hakkab alati ainult juba mõttest külmavärinad ja kohati allergiline sügelus mind ärritama (olen läbi põdenud kirbu allergia), üks kõik missugune välisparasiit mind hammustab - sügelen üle keha. Ja nüüd piisab vaid ainult kellegil mainida, et tal on kasvõi puuk, kui ma kogen oma naha peal kõike. Kuigi liigun palju metsas ei ole ma see aasta endalt ühtegi leidnud, siis lapsed selle eest on head magnetid olnud. Isegi koertelt saab alatihti neid pealt ära korjatud.
Ilmad on super ilusad olnud ning sügisesi ilmu on hakatud väga aktiivselt ära kasutama.

Kõige parem tegevus vaimsele väsimusele on füüsiliselt väsitav töö või siis sportlik trenn. Vedasin puid rehe alla. Olin pea kaks päeva kodunt ära. Nii kui ma õues natuke liikusin, tulid hobused kohe vaatama, millega tegelen. Olen varemgi märganud, et hobused märkavad kohe kui mind kodus pole. Siis tekib neil väga kummaline tunne, et mis lahti või mis juhtunud, aga nii kui ma kodus olen, on nad nii üllatunud ja hoolivat suhtumist näitamas. Eks minulgi on puudus tunne hobustest, teatud tegemised on nii harjumus pärased, hommikuti vaadata,kus hobused on.

Mu mõtted ekslevad metsas, Varbolas, ning lõkke tule ümber. Nii lahe aeg on olnud selle aasta suvel. Super, super...