Väga põnev suvi...poeg ütles ühel õhtul. Homme on tihe päev...neljapäeval istusin traktori rooli taga. Ilma ennustuseks lubati hullu kuuma päeva. Tegelik kuumus saabus juba kella 11. Siis tegin kõik riided märjaks. Kuna puhus tuul, siis see kuivatas riideid korralikult. Olles saanud kodu lähedase tüki kaarutatud. Käisin kodus, haarasin jope. Vaatasin nuti seadmest, et ilm muutub pilvisemaks ja võib mõne piisa visata. Rendimaale jõudes, kaarutamist alustades, muutus tuul väga tuulisemaks. Kohati puhus mu heina üldse õhku tõstes piide otsast ära. Läks pilve, vaatamata mõne piisa kogust. Siis ma jätkasin oma tööd vaadates, et traktor kuivab kiiresti.  Kuni maatüki lõpuni. Ja kui lõpetasin, lõppes ka tibutamine. Mul oli siis jope seljas. Kõllasin poisile, et kaugel ta on. Sain teada, et niidutööga lõpetatud ja võtab õhtu oodet. Ja soovitas mul kaarutamise töö ka lõpetada.

 Muidugi olin lõpetanud 5 ha maast 2,5 ha. Jälle vigursõit kaarutajaga läbi metsa koju. Oluline on, et kaarutaja ketta külge kinnituvad piid puude taha kinni ei jääks. Ei ole see loomapidaja elu kerge rooli taga. Samas sellised olukorrad õpetavad olema täpne ükskõik kus ja millise tehnika roolis. Ma pole ükskõikne vene tehnikat kasutades, pigem tähelepanelikum ja üritades karjuste vahel sõita nii, et ma midagi ära ei lõhu või kaasa ei võta. Eks on juhtunud ka, aga elus õpitakse vahel vigadest või teiste kogemustest. 

Kõige huvitavam, kohe tekkisid huvilised, kes tahavad lasta oma kiviseid maid maha niita. Kunagi proovisin ühe talu metsa heinamaid teha...kui juba 10 korda terasid ja sõrgasid vahetada. Kiruda maa põhja maaomanikku (kes pole viitsinud koristada kive). Ja mainin, ma tüdinesin lõpuni tegemast. Ja see ainsaks korraks jäi. Kuid iga kord kui näen, et üks kindel inimene helistab. Siis mõistan miks. Muidu ei võta ta kunagi ühendust. 

Meil veel vaja heina teha 160 rulli.

Kaks vaba päeva lendas sajaga õhtasse läbi heinatöö. Oi kui palju jõutud trimmerdada. Heina niitmisele panustas poeg.

Viimasel ajal on perekeskselt arutelu olnud kliendi vähesuse üle. Õnneks oleme ise mõõdukad ja kaalume põhjalikult mida osta.  

Eile taas metsas trimmerdades vaatasin, et hobused rahutud. Ja õhtul pärast metsa heinamaade niitmist, panin karjuse paelad tagasi ette (hobused saaksid kohe koju tulla). Ja nii oligi, teatud ilma muutused toovad metsas esile igasuguseid valusalt nõelavaid putukaid...ja eks siis hommikul kell 4.21 kabjaliste armee koju naasis. Nende aeda saamine ei valmistanud mingit probleemi. Miks koju tuldi, taheti oma varjualusesse peitu...meil selleks vana heinaküün hobustele varjualuseks. 

Vimbu ja Preston head sõbrad...kuid Vimbul on kombeks kriisi olukorras tormata läbi aia. Eks tegeleme, et see komme ei jääks püsivaks kombeks.

Algas laulupeo kuu, käibemaksu tõus...ega mul polegi meeles kõikide maksude nimetusi. Elame näeme, loodan vaikselt ja oma mõtetes, et meil ikka seda sõda ei tule. Kuigi toimuvad pidevad ettevalmistused. Mõistan, et peab olema valmis kriisiks. 

Eilne päev metsas trimnerdamisele. Hobused ujusid ka kohale, näitasid kohe, et see millele ma panustasin läheb asjaks. Trimmerdasin üle kasvanud naadid (õitsemis faas). Mõttega, et värske rohi saaks peale kasvada. Hobune ei söö ülekasvsnud naati. Kuna mu plaan oli paagi täis ära trimmerdada. Jõudsin kõigest pool alast ära teha. Selle eest hobused näitasid, et minu tegu õigustab igati. Asusid nosima kõik suure hoolega trimmerdatud rohu massi. 

Õhtul koristasin ära värske heina aiamaalt. Eile trehvasin viiel korral oma jämedate ja pikkusesse venivate  Nastikutega. Käin ikka kiikamas neid kus nad armastavad lesida. Hämmastav mao aasta. Rästikud tekitavad teatud aukartust.

Viimane juunikuu päev. Hiina kalendri järgi on tänavu aasta mao aasta. Nii ongi, et hetkel ülekaalukalt nähtud nastikuid. Teisel kohal rästikud neid oleme teisaldanud kodunt kaugemale. Kui kipuvad liiga majale lähedale. Õues liikudes on kogu aeg silmad maas. Plaan mõni hani ja pardi paar võtta. Kuigi mainin, et seoses söötade kallinemisega ei ole enam rentaabel suurt karja linde pidada. Varem oli mul oma 30 nüüd olen piirdunud kümne linnupidamisega.

Meite kiviaia valvurid. 

Tänavu aasta on probleem  näit. Söödava kuslapuu marjadega neid ei olnud üldse. Siis minu kaks taime põevad mingit seletamatut haigust. Tänavu ellu ärganud taralõng, eelmisw kahe suvega lihtsalt ei ajanud ühtegi värsket võrset,  kevadel ja eelmine aasta polnud mingit märki, et oleks elus. Pamplid ajavad võimsalt omi võrseid. Vamplid õitsevad, kui palju neist viljakandvateks jäävad ei julge öelda. 

Mida olen jõudnud teha on rabarberi mahla. Õnneks on veel eelmise suvel tehtud kodu moose järel. Mahlad tarvitati kõik ära. Ise tegelikult joon meelsasti kodu tehtud marja-puuvilja mahlasid. Seenepakkudel veel seeni...elame näeme. Aiamaale sai see aasta juurika kraami maha pandud.

Jätkame tänase päeva blogimist...trimmerdasin rohu kasv on tänavu aasta võimas. Ootame heinatööks sobivaid ilmasid.

Pesin mitmed jootmis vannid. Aeg ajalt tuleb seda tihedamini teha. Vetikas kipub vohama ja viimane oma teatud mürgiseid aineid levitama vette. Olen akvaariumi kalu pidanud ja sealt teadmised vee keemilistest omadustest, mis on millekski hea või halb.

Nautisin Vimbu ja Prestoni seltskonda. Muidugi Vimbu lootis kaera saada. Kõrgust Vimbul peaks olema 160 ringis. Nii et ema kasvule järgi jõuda on puudu 10 cm. 

 

Metsatiir hobuste juurde tehtud. Jootmisvann pestud ja uus vesi joomiseks vanni pumbatud. Maapind on vett silmini täis. Hea on pumbata, saab ruttu vanni täis. Minu tegemise peale liikusid obesed rahumeelselt. Vahepeal Rockyga nagistades. Vaatasin visuaalselt hobused üle. Fryc oli üle keha seletamatuid putuka nõelamise kuplaid täis. Muud eakad obese daamid nautisid suviseid sööma ande...ei tõstnud pilku maast kui käisin nende ümaraid vorme patsutamas. 

Kõikidesse koplitesse pilgu visanuna, nägin ainult magamas sügavat und noor hobuseid. Metsa ringkäigult tagasi jõudnuna, ei leidnud ma kedagi enam põõnamas. Mmmm...need on nii mõnusad hetked, silmata omi loomi mõnude hetkest. Ja kui suhtlema minna, siis nad lihtsalt loivavad minu juurde.