-3 ja päikese tõusugu temperatuuri langemine

Vabad päevad mööduvad ruttu, kui on tegevusi. Kui noorem rahvas kahe päeval ratsatrennidele aega kulutas, siis mina jälle musta kulla kaevandusele. Aina tühjemaks hoone ikka jääb. Muidugi naudin ise ka ruumi tühjenemist. Kõige hämmastavam nagu sauna laval istuksin, kui koormat peale laadisin. Riided seljas täitsa vesimärjad. 
Poisid veetsid valgema aja väljas, algus möödus neil ainult möllamisega, kuid Fryc üritas naabrimehe karjakopli nurka püstitatud naiskujuga mingeid seoseid otsida, kuid selle tunnistamise tõttu unustas viimane üldse ennast. Iga asi kujunes suure ehmatusega, kui miskit müra kuskilt kaugusest selja tagant tuli. Kui nad koos suurema karjaga olid, ei olnud see naiskuju kellegile nii hirmu äratav. Ja tegu oli kummagile talve tekkide selga panekuga, kuid kahe peale selle ära tegime. Teen ka massaazi jätkuvalt neile kahele. Tundub, et mõikab. 
Muidugi laupäev oli kõige kehvem ilm, siis poisid Fryc ja Pokker olid sees. Ei raatsinud välja lasta, kuna poeg tegeles küüni müüridele uute palkide hankimisega, et sellele mingi katus peale meisterdada, et kehvemate ilmadega teistele enamus ajast õues viibivatele kabjalistele ulualust pakkuda. Ootan jätkuvalt õige tellimuse kohale jõudmist. Tahan väikeloomad eraldi pidamisele panna. 
Viimaste päevadega oleme läinud üle talvisemale söötmis reziimile. 
Muidugi ka kella aeg muutus taas talvisemaks, nii et päev on lühike ja vara pimedaks läheb. Terve see aasta on meediakanalites kajastatud, et kas jätkata kella keeramist või see lõpetada... Hetkel pole ma veel kuskilt lõpp tulemust kuulnud. Vastused millegi pärast on jäänud kõikuvateks. 
Täna hommikul alustasin päeva varastel tundidel, kõige pealt kohvi, siis auto sooja panek ja esimene ring hobuste juurde. Lihtsalt näha kuidas öö veetsid. Mainisin kõigile, et teen tiiru Raplasse ära ja kui tagasi naasen kohe ka neile nina esised ette jagan. 
Tagasi jõudnuna vahetasin riided, jagasin maja taha hobustele oma sööda, siis tõin mõned üleannetud ponid, kel vahest mõistus ületab kapjade madistamise. Olles Kati ja Kelluka karja tagasi lasknud, tegelesin väike poni Mannu ja Albuga.
Uhh toaski on temp jaheda võitu, olen rohkem selline kellel vaja on soojemat olemist toas.

Viimasel ööl nähtud unenägu oli väga tähendusrikas. Tegu siis oma naabrimehe noorema poolse välja andega. Unes on vahel ikka omapäraseid asju näha. Kuna veel tegu täiskuu ööga, siis suuremas osas ööst möödus mul ärkvel olekus ja voodis külge keerates. Kuna koerad olid vait ei pannud see kordagi mõtlema, et peaks karja kontrollima minema. 
Unes näha kellegi hoiatust ja konkreetse inimese ebaviisakat väljendus stiili oma eksrpuudi suunal suuremas seltskonnas. 
Olles juba linna Valdeku tänavale keeranud kui esimene kõne naabrimehelt telefoni ekraanile ilmus. Kuna pidin tõmbama kõrvale liiklusest, et vastata kõnele. Juba esimeste lausete puhul purskus ilmatu sõnavaling süüdistava tooniga... nojah, aga mainisin, et tema sokk vedas kitsekarja meie majapidamisse. Ja meie oleme sunnitud tema ülbe soku tõttu omi kitsesid mujal karjatama, sest me lihtsalt ei soovi enda teadmata paaritusi. Ja kuna sokk on veel tõeliselt meie koerte suhtes ülbik, siis jah on mõned korrad meie enda kitsekarjaga lausa hoonesse trüginud. Muidugi nägime ka kuidas kitsekari soku eestvedamisel ka tee peal kolas ja metsas üle tee võsa raadamas käis. Olgu mis on, ootan seda hetke millal mõni apsakas juhtub. Tahan näha kes süüdi jääb... siiani olen mina koos oma hobustega süüdlane olnud, aga kui tema loomad igapäevaselt meie maadel ja lausa aeda tungivad, siis on tema meelest okei. Ei viitsi tema  jauramist kuulata, aga eile hommikul lausa irvitasin vestluses näkku, mille peale ikka naabrionu ikka oma paha meelt üritas mahlakate sõnadega mind kostitada... kuid toredam oli see, et kuuldud sõnad olid sama inimese suust unes... Uskumatu ennustuslik unenäo süzee kokkusattumus elu tegelikkusega...
Tänane ilm jube lumelärtsi segune, tänase seisuga sai lahti võetud teine heina rull. Olen väga rahul heina lõhna ja kvaliteediga. Tänane päev ongi läinud tihedama söötmisgraafiku tähe all. Poisid Fryc ja Poku jäid sootuks sisse, lisasime nende seltskonnale veel väike ponid. Mainisin, et neil peab olema pidevalt söök ees, on nad rahulolevad. Ja nii nad naudivad sees olemist vahe peale oma suutäisi mäludes aknast välja vaadates. 
Poeg alustas varjualuse rajamisega et õue hobused saaksid taas vanaheinaküüni müüride vahele varjuda. 
Järgmisel nädalal on vaja hankida allapanu, lakukive ja plaani võetud varustuse pesu ja õlitamise vahendeid. 

Fryci ja Pokkeri majja tulek on meid niipalju mõjutanud, et kogu elu hetkel on nende heaolule pühendumine. Eilsele ratsamatkale minek ja hobuste saduldamise ajal otsides puudu olevaid sadula-matkakotte, tuuseldasin mina aidas-sadularuumis kristus sobrades, kust ilmusid tallele pandud kasutatud ja väheke kandmis tihedusest kannatus jälgedega tekke, kuid leidsin neid saab väga edukalt veel Pokkerile ja Frycile ära kasutada niikaua kui uued sobivad ,,hobukleidid" ümber saame. 
Eilne matk kulges suurepäraselt, Pokkerile panime veel trenni teki, kaalusin, et kas mitte Frycile ka mitte panna (oleks panna olnud). Oleme olnud hobuvarustuse müügikuulutusi jälgides väga tähelepanelikud olnud ja nii mõnegi varustuse kogusse sobiva hinnaklassi kuuluva eseme omastanud. Ja hetkel kas siis puutumatult veel pakendis seismas. Trenni tekke oleme vähe kasutanud, kuid jah. Nojah see sinine trennitekk sai eksikombel torikale ostetud, kuid temalegi oli see suht nagu õhtuseelik seljas. Ja lapsed hirnusid mu ostuvalikut, muidugi mainisin, et ma ikka maha müüma ei hakka, kes teab kus seda veel ära kasutada saab. Ja nüüd oli see nagu rusikas silmaauku, Pokkerile väga hea. Pokker ja Fryc nautisid teiste hobuste seltskonnas maastikumatka väga edukalt ja klassistliku kõrgema ratsakoolihobustele omaselt. Minnika sillast üleminkut mõlemad ei kartnud. 
Muidugi meil oli ka nalja eilsel matkal, Teeba-Milagros meie kõige suurim kroku on poistesse armunud (ehk siis selgus, et kevadisest paaritusest tori täkuga taas jälle null seis). Tagasi tee oli suht raske ees sõita, kogu aeg lendas pilk poistele. Ja  pilgu keeramisele ka natuke innale teatud käitumisjooned avaldusid.
Täna kui poisse taas ühisele karjamaale lasime, aga seekord juba tekitatult. Tegid mõlemad au galopi ringi, tõmbamaks endale karja tähelepanu. Ja muidugi eemaldus koheselt Teeba, kes armunud pilguga neile järgnes. Ja suurt huvitatust väljendasid ka Herta ja Laoumurella, kuid täna ei läinud nende poolse rünnakuga, piirduti lihtsa huvitatusega. Teeba jäi nende vahele, eks kari üksteist hoiab. Võtab sõnatuks, täitsa pöörased need loomad, kel järsku hilis sügisel armumised ehk siis innale viitavad tunnused välja on löönud. 
Tänane karjaga kokku laskmine näitas, et enamus karjal on juba nende olemas olust ükskõik. Viimane öö sõid hobused platsi ikka tühjaks mis neile ette sai pandud.  Hea meel, et võtavad praegust elu juba naudinguga. 

Viimane öö, veetsid uued hobutegelased ninaga aknalauale nõjatudes. Heina polnud puututud. Käisin ühe öö jooksul mitu korda neid kaemas. Ja ühel korral tõstsin heinasületäie neile akna lauale. Rääkisin, et peavad ikka öö sees olema ja hommikul saavad õue karja hulka.
Vot mis tähendas eilne kohtumine uue karjaga. Mulle oli see täiesti üllatus, et Pokker ja Fryc söömast keeldusid. Kuid mis teha värske ädal tekitas rohu järgi isu. Ja eks uued sõbrad karjamaal  tekitasid uue ootuse ja uue mõtlemise. 
Eilne varustuse proov näitas kogu nende suhtumise ja olemise, aga eks vaatame kuidas meil nendega kulgeb. Hetkel otsime sobivaid tekke, siis saavad juba rohkem õues viibida.

Meie uued õpetajad

Tänane päev läks Pokkeril ja Frycil kergelt. Kuna vaatasime oma varustuse hulgas sobivat varustust individuaalseks kasutuseks. Kuna raskemaks ülessandeks oli Pokkerile sobiva sadula leidmine oma seisma jäänud sadulate hulgast. Kuid liikumist ratsanikuga nautisid, eriti veel, kui nende liikumisi  saatsid trenni aia taga kadedaks tegevad pilgud meie hobuslaste näol. 
See, et nad on kõrged pole meile probleeme. Oleme ennegi kõrgema kasvulistele hobustele hoiukodu pakkunud.
Üks põhjus, mis ajendas kogenud ratsakooli tunnihobuseid võtma endale. Oma tori märaga kolme aasta paaritused kõrgema kasvulise täkuga, mis on luhtunud siiamaani selgusetu, kas tegu täku potensiaali või mära stressi minekuga. Ja kui aeg nagu tühja on jooksnud, siis peab millegagi kompenseerima. Hetkel üks idee seisnes, kuna meil noored sportliku laadi ponid majas, on hea kui leidub kõrgekasvulised kogenud sporthobused. Kes õpetavad meid, kelle kaudu saame õpetada ka omi noori ponisid. Head õpetajad ja kohtleme sama vääriliselt ja võib olla veel pareminigi, nagu koheldi neid ratsakoolis. Minegid lubadusi ei anna, kui oleme vähemalt koos suutnud eksisteerida aasta või rohkem. Elame näeme aga jagan siia nüüd tihedamalt nende tarkade loomade tegemistest ja olemistest.

 Koolivaheaeg ja meilgi on plaanis ühte koma teist. Kui selleks ilmad lubavad.
Eile siis saabusid meie uued sõbrad kabjalised. Rahulikumat pensionipõlve pidama. Tegu sporthobustega ja ühtlasi ka teistsugune vastutus võetud. Rohekm tööd, üheks tööks tuleb tekitamine. Ja muidugi massaazid, kuid see on asi mida oskan ja õpin pidevalt juurde. 
Kuna meie enda kari on ühtne ja meeskondlik, loodame, et neistki üsna ruttu karjaliikmed saavad. Hetkel kõige suuremad krokud, kes on valmis võõraid oma üleolekuga kostitama on Anne-Mai ja Teeba. Teistel karjas olevatel kabjalistel aga savi.  
Üks päev tuleb koolitus Eda Vallimäega, kuna on plaan oma noortega ikka maatööga jätkata. Anne-Maiga peab lisaks tegelema tema hirmudega veiste vastu. 

Viimased paar päeva on ikka mõnusalt soojad ja tegutsemisrohked päevad olnud. Aeda koristatud ja sõnnikut veetud. Ja sõnnikut veel küla peale klientide soovidele vastu tuldud. Autot remonditud, viimasel amordid vahetusse. Küla peal talvepuude tegemisel abi osutades... 
Tegevust on palju olnud, mõtlengi, et kuhu kadus mu  kahe nädalane puhkus, aga ütleks väga asjalik puhkus olnud. Sai ka Soomes ratast väntamas käia, Eesti enam ei paku pinget. Eestis nii palju ringi kärutatud. 
Viimasel aastal olen kasutanud hobustele lakukivina biotiiniga ja ütleks, probleemsete kapjadega Herta on saanud lõpuks kabajd korda. Ja kuiva suve puhul maastikule või karjamaal olles sai teisel ikka kapju tõrvatud, mis spetsiaalselt mõeldud kabja niiskus tasakaalu hoidmiseks. 
Täna tegime metsa tiiru, alguses oli mõte mitmeks tunniks, kuid teekond jäi seekord tunnikese lühemaks, aga lubasin, et kui ilmad väheke lubavad, siis lähen ikka mitmeks tunniks maastikule. 

Pilt internetist, Sirje Saare tehtud, lisasin siia, kus meie orienteerujad. Tüdrukud tõid seekord teise koha...