Õhupalli koolitus, kes kardavad? Kuid noored hobused olid väga uudishimulikud.

Täna oli mu elus jälle üks kogemuse võrra rikkamaks saamise päev. Mis sellest, et eilselt orienteerumiselt noppisin teise koha, siis täna kokkulepitud toimetuleku kooliga tegevused aia taha jooksid. Nojah mõningad arusaamatused ning mu endasse tõmbumise sootuks eemale viis. Ei soovinud enam millegagi jätkata ja nii oli, et lahkuti arvan, et mitte positiivses meeleolus. Proovisin küll miskit selgitust leida, kuid asjad mulle segaseks jäid. Laste ja sõbranna toealusel, aga peaksin hoopis lahti laskma. Eks jah on asju, mis vajavad veel enda kallal tööd. Selle loo läbi sain teadmise ja kindluse, et on asju, mis vajavad siiski läbi rääkimisi otse telefonis, et ei tekiks arusaamatusi.
Mainin veelkord, mina toitlustamist ei paku, minu huvi ja ettevalmistus on rohkem treeneritööle, matkajuhina, loodusgiidina või veel nõustajana veterinaaria valdkonnas.

 

 

Arutelu tütrega, minu puhas leht ja tütrel topelt arv aukudega. Proovilaskudeks oli 5 kuuli.
 Aus olla, ega mul eriti hea enesetunne polnud. Pigem olemine selline laiali valguv. Õnneks või õnnetuseks proovi laskmisel said palju naerda, kuna minu leht proovilaskude ajal jäi sootuks tühjaks. Lasketreener kes kiikrist kaemas ja pajatas, et mul on puhas leht (kummaline, et miks ta jälgis minu lehte) ning selle eest mu tütre leht topeltaukudega kaetud. Muidugi valmistas ka minule see osa nalja ja tiirust lahkusin juba paremas meeleolus. Muidugi õhtuks oli ka teada punktisumma. Sportrelv oli okei sihikuga, sellisega võiks juba igapäevaselt harjutada.

Pigi Vigi täna sündinud lapseke. Nüüd on siis kõigil  emastel merisigadel lapsed. Kahe mamma lapsed juba näitavad isase loomust.
Orienteerumise järel oli tõusnud meie vald 4. Huvitav kui kõrgel tänase õhtu seisuga vald on? Jälle peab uurima ja puurima...

Nordik oma mängukanni vedamas vapralt koju.

Tänasega algas maakonna suvemängud ja avati orienteerumisvõistlusega Toosikannus. Minu võistlusalaks oli N40 distants 3,130 ja 12 kp jooksin ajaga 40min. Homme selgub mitmendaks jäin. Selle tulemuse alusel saab punkte vallale. Pärast orienteerumist sai ujutud tiigis ning võtsin ette päris pikad vahemaad korraga. Kõigepealt ujusin  teisele kaldale ja pärast saare ümber tiir. Kaifisin endamisi oma võimeid.
Koju naasnud, sai tehtud mingit einet ning koeri Vigala jõe äärde ujuma viidud. Ise liiklesime ratastel ja koerad oma jalgadel. Kõik jaksasid ja käisid ka vees. Tundus, et koertel oli täna väga väga väga viimase peal päev.

Pipi ja Nordik vees

Nordik oma oksakesega 

                                           Mõnus oli vaadata, kuidas koerad mõnulesid

Nii eilsega saigi siis maikuu läbi. Löppes see nojah minu sünnipäevaga. Ma pole kunagi suurelt seda tähistanud. 

Natuke mineviku lehekülgedelt, pea 24 aasta tagune lugu ehk teekond veterinaaria maastikul.. Ajakirjast Teele esikaane siseküljel.

Uus kiik...täna veel jätkub ehitus. Lauad, kus istuda saaks. Ja ümbruse koristamine... jne.
Kui palju avaldab mõju lihtsad asjad.

Järjepidev töö läbi mängu, Nordik on tähelepanuga minu käes oleva pulgale. Probleemkoerast on saanud õpihimuline koer.

Rõõmuga pulka toomas, meelega loopisime kanade juures, et võimalikult palju harjutada. Kanade liikumise, ehmumistega ehk siis näidata mismoodi reageerivad sulelised tema lähedalolus. Kõike nii palju, et ei tekiks kanadel jälle stress. Hetkel oleme jõudnud sinna maani, et ise võime Nordiku kanadega õues hoida vabalt. Muidugi Nordik tunneb ennast ebakindlalt, sest piirid puuduvad. Kuid üritab peita kanade eest. Isegi koduhoovis ei aeta enam taga pesitsevaid linde. Hea meel, et oleme suutnud koera usalduslikuks kasvatada.

Eem, millest peaks alustama. Nädal on ilus ilmade poolest olnud. Kaks päeva sai koplit edasi tõstetud ja muidugi ka tööle lipatud. Olen harjunud, et elan jooksusammul oma elu.
Oo jaa ja suurim sündmus mu elus oli eile siis Estonia maja külastus balletti vaatamas ,,Luikede järv". Natuke ihu ja hinge kultuuriliselt haritud. Meenusid Lagedi kooliajast muusikatunnist õpetaja seletused viimati nähtud balletile. Nautida erilist miljööd ja keskkonda arhailises keskkonnas ja ikka meenutada teada tuntud tegelaste juhitud suunatud ballitantsud Vabariigi aastapäeva sünnipäevaga...
See selleks, olen ootusärevuses kiige valmis saamisega. Ja teine ootus-põnevus järgmisele nädalale, kus mitmeid spordivõistlusi ja külaliste vastuvõtmisi ning ametialaseid väljakutseid vastuvõtmas ning teoks tegemas.
Kaks merisea mammat on veel titeootel... Kuigi kõtud piisavalt suured, tehakse puuris suuri venitus-tõusmisharjutusi pidevalt. Ja meie oleme hirmul, et midagi hullu ei juhtu.

Meie merisebeebid. Praktiliselt iga päev ja päevas mitmeid kordi võtame sülle. Emmed on harjunud ja inimsesesõbralikud ning julged. On ka lapsed hästi suured suhtlejad.

Käin nädalas paar-kolm korda jalgrattaga koeri jooksutamas. Palava ilma korral teen kolm puhkepeatust, kus koerad saavad ojavees ennast jahutamas ja joomas käia. Ja teen kõigest 5km, mida kasutan ka vahel kui tahan jooksmas käia. 

Uskumatu ja nädal läbi. Täna ma sõnnikuga ei tegelenud. Andsin endale puhkust ja tegelesin pigem sportlikult päeva veetmisega. Sai endale tehtud venitused, kuna kahel päeval ma lihtsalt ei leidnud seda aega, kus oleks saanud mahti lihasvenitusi sooritada. Miskit, siis täna läks kava lausa topelt portsjonina. Ja pärast pühendusin trenni läbi viimisele lastele. Vahel on vaja enesetäiendust teha. Ja nüüd tundub, et raamatutest on ikka piisavalt kasud sees. 
Jälgisin mitut nüansi hobuste juures ja lõpus kui ratsaniku hüppama koos poniga panin. Pidin eeskujuna esimesena hüpped ära sooritama. 
Ja üldse on see nädal päris kiirelt möödunud. Esmaspäeval kohtusin mitmete ametnikega, siis oli tegu sõnnikuveoga, kus jälle saatis osaliselt ebaedu. Tagasi teel Kullamaa talu juurest kadusid traktoril käigud. Kuid ületades kellegi viljapõldu diagonaalselt ja kruusateepeale jõudes, selgus, et mul polnud tagurpidi käik korrektselt tagasi tõmmatud vabasse asendisse. Ja siis sain ma jälle kiirendust kasutada. Ja siis teel olles koduni püüdsin meenutada, et mis kell ma kellegile lubasin kohtumise. Ei meenunud mul kuidagi. Ja kui koju jõudsin oli üks sõnnikutahtja kohal. Muidugi kergendus, kuid teistpidi jälle ei meenunud kuidagi, et mis kell ma kellegi juurde või muid kohtumisi kokkulepitud ajaks lubanud olin. Imestasin, et kuidas nii ma olen asjad sättinud. 
Miskit, üks tuttav sõnnikukottidega lahkus, kimasin tagasihoidlikult Raplasse, kus siis mööda minnes Priast läbi põikasin ning pärast ühe asutuse juhtivtöötajaga tööasjus kohta vaatamas käisin.
Ühe kohtumise oma valla vanemaga lükkasin ettearvamata pikemas perspektiivis edasi. Mul oli veel mõni sõnnikutahtja. 
Ja üldse on veel ühel päeval suutsin kaotada traktroil sõnnikulastis käru tagant ära. Ei märganud, et eelmine päev oli poeg vahetanud enda mugavuse pärast lühema haakepoldi vastu. Mina eelistan jälle pikemat, kuna kiire sõit kruusateel loksutab lihtsalt poldi pesast välja. Nii ka minuga reedel juhtus. Kuid õnn, et suutsin kiirelt reageerida ja 20 min korraldasin käru uuesti tagasi haakesse. Tegu veel üheteljelise käruga. Kes tehnikat teab ja tunneb, teab mis käru on üheteljeline.

Ratsaniku tunnetus tagab ratsaniku ja hobuse vahelise harmoonilise, usaldusliku ja tõhusa suhtluse. Just tunnetus on kõigi tegevuste alus... Mida mina tunne ja kas mu tunded peegelduvad hobusest tagasi, kas ta on piisavalt lõdvestunud. Takistan hobuse edasiliikumust oma käitumise õige või vale kasutuse vahel ning sellele vastavalt kiirelt reageerima, et parandada oma käitumise ehk siis märguande läbi hobust õieti liikuma.

Sai tehtud ka maastikul ratsamatk.  Ja loodan, et järgmisel nädalavahetusel saab lõpuks valmis külakiik ja grillahi. Need on olulised asjad meil.

Kui eilne päev möödus kergemate tegemistega, siis täna olen jälle duracell jänku, kel hasartne sada sees. Juba hommikul vara alustasin kärbsetõrjega, käisin tõin olulise koguse diislit traktorile. Läbi põikega vetarist, ostsin ühe ussitõrje pasta. Imestan mis hind, ühe pasta hind küündis juba 25 euroni, piirdusin 14 eurose pastaga ja ühe pasta hind jäi 10 euro piiridesse, kuid tean, et on nõrgema toimega. Vaja teha kahele väiksemat sorti noorele sälule ussitõrje. Püüdsin meenutada, et millal sai viimati tehtud ja polegi kaua aega tagasi. Oli see ju märtsis.
Ja teistele teen uuesti juuni alguses, kui saadan metsakarjamaale.
Nädala lõpus tuleb vanem tütar siis jäädavalt koju, lõpeb ära praktika aeg. Ta tahtis kopleid ehitada. Ma ise püüan täna koristada ära silojäägid Likemetsa heinamaalt. Nüüd pean mõtlema, kuidas saaksin veel ühe pooliku töö lõpetada.
Täna kulgeb päev poolikute tööde lõpetamise tähe all. Ja nüüd õue toimetama...