Üks päev käisime  kooliga Jurmala veepargi reisil.
Eile hommikune aeg kulus mul linnas ühes lasteaias lemmiklooma tunni läbiviimisele.   Väga pönev kogemus,  kaasas oli mulMis head ja halba see nädal juhtunud...? Hea on see, et lastel koolivaheaeg. On tehtud trenni ja koolitatud noori.  Täna lisaks trennidele veel nelja tunnine maastikusöit... Väga vinge, ratsutasime sellistes kohtades,  kus vähemalt pole tükk aega käinud, vähemalt viis viimast aastat. Nii äge vötsime aimu järgi möningatest kohtadest rada lühemaks. Koju jöudes olime ikka piisavalt kanged, aga see magus valu ja elu veereb edasi, eks näe kuidas homme lihased, 13 aastasel tütrel oli isegi istmik haige, mul mitte miskit. Muidugi meeli köitvamaks osutus kiivitaja laul pöldude kohal ja hanede lend taevalaotuses. Löokesest ei saa ma mitte ka mainimatta jätta. Löokese lööritamine on esimene märk, et kevad täiehingusega kohale jöudnud.
Oodata on jälle kellaaja muutmine.. Kurb mu mönusad hommikud jäävad möneks ajaks lühikeseks, enne kui tekib kohastumus.
 kaks isaslooma, kelle suhtes olin kindel, et nad taluvad stressi. Kuid  tödesin peatselt merisiga  Mr. Lola ei talunud vööraste silitamist ning pilkude  rohkus oli hirmu tekitav. Nii oli,  et lapsed said teha pai, kui ta oli mu süles ja sedagi loaga, ise tajudes kas on kohane lubada. Pärast väsis ka Marvin laste tähelepanust ja jälgmisest. Hakkas otsima kohta kus saaks puhata. Jagasin palju oma kogemustest ning uudishimulikud said olulistele küsimustele vastused... Miks pöntsutavad küülikud  vastu maad omi tagumisi jalgu. Haigustest ning nende ravimisest, kui tundlikud loomad nad tegelikult on ravimitele ja süstimisel... Mul jagub kogemusi 40 aasta ringi küülikutele, merisigade suhtes jääb pidamis-kogemused nii vast 18  aasta ringi.  Jagada nöuandeid oma kogemuste pöhjal on mul nauding ...

Köik sai tehtud, aeg täidetud ja tööl käidud. Tänusönad jätkuvalt ikka koduabilsele Olavile,  kes aitab  ning on abiks,  kui perekondlikult kodust ära oleme olnud. 

Kaunist ülestõusmisaega. Vaikne Reede.

                                                   Atraktsioon ülestõusmispühade eelses Lidos

Jurmala veepark väljastpoolt, neli tundi bussisõitu ja neli tundi mööda atraktsioone ning pool tundi enne väljumist sain teada, et saunad on ka olemas. Muidu juba varjutas kerge pettumuse vari hinges. Kuid tänu ühele õpetajale, kellega kohtusin juhuslikult, kes juhatas. Soolasaun, aroom+aurusaun, 65 kraadine, 95 kraadine saun... viimasesse ei jõudnud. Ja siis läks viimaste asjade tarbimiseks ikka päris aktiivseks kasutuseks. Tuli võtta viimast, enne lahkumist. 
Ütlesin lastele, et nüüd järgmine veepark mingil ajal ette võtta, ei jätnud ühtegi atraktsiooni vahele. Mainin, et tahan ära proovida ka langevarjuhüppe, mille pärast ma kunagi purilennuki piloodi paberite tegemisest loobusin.

No ei raatsinud varahommikut toas istumisele raisata. Läksin juba hobuseid vaatama ning kammima 7.30.
Lähenevad ju lihavõtted ja jällegi meenub miskit lapsepõlvest. Maal on argipäev kui on pühadepäev või hall argine hommik. Aastaid-aastaid hommikuid mida saan järjest meelde tuletada seda enam, kui veel majas lüpsiloomad olid.
Mu vana-vanemad ärkasid juba kella 5-est, kõige esimesena läks loomi toimetama vanaisa, kes korrastas asemed ning jagas loomadele jõusööta. Pärast kella 6 ilmus lauta lüpsiku ja valmis pandud kurnariidega jahutusnõuga. Majas oli 4 lüpsilehma, vahel käisin ka kui olin tiba varase ärkamisega, kuigi nõudmist polnud. Oli mulle see vabatahtlik töö, omasin tol ajal omi loomi, oli siis tõuküülikufarm, nutriakasvatus, koerad, muud pisilojused toas lisaks akvaariumikalad. Vana-vanemate toetus oli tol ajal väga suur. Väga tore lapsepõlv oli mul.
Mu enda elus on ka olnud, kus isiklikud lehmad majas olnud, kuid pikalt pidada ei soovinud. Kui kodus linnamentaliteeti omav meeskodanik, kes arvas, et naine on tööorjaks loodud, siis leidsin, et nii see ka ei lähe. Ja enda elu raskemaks ei teinud, saigi raske südamega ning suure vaeva ja tööga ülesse kasvataud noorlooma edasi müüdud. Elu muutus mulle koheselt raskeks ning tunne, et kõige suuremat töökoormat tol korral sai veetud.
Nüüd mil hobused ei ole see nii raske koorem, teen seda rõõmuga. Palju on küsitud, et miks mitte lihaveiseid nojah, mu elu unistus oli hobuste pidamine. Nojah on vaieldav, kui ega see raha mida lihaloomade pidamisest saab pole ka suurem asi. Ei ole meil majas ka tappu sooritavat inimest, ise pole kunagi ühtegi looma teise ilma saatnud ja ei taha seda ka edaspidi.
 Pidada neid loomi, kelle suhtes ei teki vastumeelsust ning kohustused ei röövi ajabilanssi. Muidugi on unistusi, mis tahavad täitmist, kuid ootan ning aitan, et lapsed saaks haritud.  Siis loodan edasi liikuda ja juba suurema meeskonnaga. Lapsed on ka huvitatud, et hobused jääksid. Meil on tööd jaotatud, lapsed on vahepeal suureks sirgunud...

Kevadet otsimas.

Orava jäljed

Nordik mänguhoos

Stoiliselt väärikas eas Sass

Tähtsust täis Sofi

Kaunist alanud kevadet kõigile.

 

Kaunist alanud kevadet, leidsin fb leheküljelt. See tundus nii kohaline siia paigutamiseks. Enda kanadest ei taha pilti teha, natuke sulil ja näevad tiba teisemad ütleks nii, et õnneks bikiinivormi pole saavutanud.  
Ja ühtlasi kristlaste maailmas tähendab see Jeesuse teekonda Betlemma linna, kus siis teada mis kõik juhtumas. Jään pigem usuliste teadmistega tagasihoidlikuks. Vahel mõtlen, et kas kristlased ja tõsiusklikud inimesed ära iga aastasest usukuulutamisest ning muust usuga seonduvast ära ei tüdi.

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/tana-algas-kevad-kevadine-pooripaev-toob-eluroomu-ja-ponevaid-uusi-alguseid?id=73970021

                       Minu lemmiklaul....
https://www.youtube.com/watch?v=6fvX7amaBRQ

Meie ühed tegelased, eakas Tutt-Saba ja Juntsu ning Mr. Lola. Kes siis uudistab. Kõiki korraga välja lasta ei saa, emased ja isased koos. Eelistan kas siis isasloomad koos, kahju on see, et majas on hämarvalgustus ja pildi kvaliteet pole seetõttu kiita. Ja köögis eksisteerib kivipõrand mis neelab kööki valgustava valguse sootuksgi.

Kaunis ilm ja seega õuetoimetusi palju...palju...
Käisin täna selveris otsisin otsitavat, koertele värsket konti... jälle tulutu käik. Ostsin siis mõned näksid ja huvitava eukalüpti seebi.  Koertele keidsin sügavkülma toodete riiulilt siis purustatud linnuluid... ega mulle eriti ei meeldi, aga õnneks harva ostan. 
 Kohtusin mõne sugulasega ja ajasin tiba kiire aja suhtes juttugi... 
Mõttesse puges, et külastan loomakasvatuspoodi... lähen pikka koridori mööda, kuid kõik muud kauplused olid paigas, kuid seda mille pärast läksin ei leidnud. Tegin koti poe müüja juurde asja (tunnen viimast) ja küsisin, et kas pood kaotatud. Jah sain sellise tõepärase vastuse... imestasin, et küll siin ilmas käivad asjad kähku. Millest meeletuid sissetulekuid pole kaotatakse ära. Uuendused ja uued korraldused käivad nii mitmeid firmasid pidi. Kui võtta, et Raplas ei eksisteeri enam elisavõrgu esinduskauplust, et omi asju ajada peab sõitma päälinna. 
Ka elukorraldused praeguse töökeskkonnas on ka uuenduslikud. Mille tõttu andis ikka nädal aega niuksumist ajakasutuse ümberkorraldamises (õnneks on need ületatud, tunnen isegi uhkust, et kuu möödus lennates ja midagi ei jäänud selletõttu tegematta). Nojah inimene on harjunud mugavustega, kui tuleb miskit uut kohe niuks-niuks-niuks... ja negatiivsed mõtted vallutavad kõige positiivsema inimese meele. Õnneks ületasin ja kiidan praegust elukorraldust, suurepäraseks. Olen hommikuinimene, kes teeb palju just ennelõunasel ajal. Ja pärast lõunat tööle minek pole probleem siis juba pere kodus, kellega on jagatud teatud õhtused ülesanded, et midagi ei jääks tegematta. Ja ka pere on uuendustega kaasa tulnud, eks vahel juhtub, et tekib ka vastakaid mõtteid. Kuid kõiki asju on vaja läbi rääkida, et ka teised teaksid, et asjad mis siin ilmas johtuvad, ei juhtu minu ega kellegi teise tahte läbi mõttetult. Elukulg on pidev ümberkorraldus ja uuendus ning see on paratamatus... kui meenutan ühe vanaisa sõnu, et peame olema valmis igasugusteks hüpeteks, et ei jääks jalgu või kaotaks seeläbi oma töökohta. (isa-isa Luunjas vet. arsti ametit pidanud vanaisa sõnad).
Uurisin hommiku varastel tundidel, et milliseid lakumineraalide ämbreid veel pakutakse ning mis firmad pakuvad. Jäin hetkel Saareõue pakutud küüslaugu-soolaämbrile pidama. Ikka hinna ja kaalusuhe on määrav, mitte see, et ostan mõttetult 20 kg ämbri ja pean maksma 80. Olen ennegi küüslaugu-soola ämbreid hobustele ostnud. Viimati kasutasin karjamaa kausimineraali, kuid seda jätkus kõigest üheks nädalaks ja kausile korraldasid hobused veel korraliku jalgpalli võistluse... ainult tükid jäid järgi. Õnneks lakukivide tagavara on olemas. Kuid lisama söödaratsiooni peab täiendaval täiendsöötasid. Just nüüd mil päike intensiivsemalt paistmas, hoogustub ka ühtlasi karvavahetus...jubeeee... 
Järgmine nädal täiendama spetsiaal söötasid ühele hobusele. Ja eks viljatagavara vajab täiendamist.