Täna mötlen ainult positiivselt.  Väsitav ning vastik tunne tekib,  kui lugeda välis ilmast pidev negatiivse sisuga uudisvoo ilmumine. 
Tegelikult, kui aus olla, siis olen täna väga..., väga..., väga..., väsinud. Samas kõiki tegemisi läbi enesesunni sundinud tegema, kuid tean, et ees ootab lõputult hea sügav uni.
 Lülitasin enese täielikult välja köigest,  mis on negatiivne. Hommik algas lauluharjutusega, väga hea tuju töstev. Pärast kooriproovi koju rutanud, käisin lastega metsas trenni tegemas. Kaks tundi ja nahk märg. Pärast lisandus veel ülesandena noorte hobustega tegevus. Praegu küll tahan ise rohkem trennidele keskenduda, häälestumine ning enese vormis hoidmine aitab areneda endal kui ratsanikel.

Lisaks kõigele päeva naelaks siis ujumas käik, kus siis ujumisest suurt midagi välja ei tulnud, keha ja vaim oli väga väsinud, kuid lõõgastuseks aurusauna ja leilisauna mõnusid lisadena võtnud. Andis päeva lõpuks ikka sellise tunde, et kui koju naasesin, siis enam muud ei jaksanud, kui voodisse pugeda.  Igal juhul päev oli väga tegus. 

Nii käib koera jooksutamis trenn, seekord veab Nordik enda järel suusatajat. Tihti küsitakse mis asi on koerakross. Koer omab jooksmiseks spetsiaalseid trakse mis on ühendatud koerajuhiga läbi veoliini.

Kaunid jääpurikad räästas. Tänast hommikut alustasin selliselt, et võtsin aega laisklemiseks-kohvitamiseks. Jätsin täna hommikul raba kolamise ära.

Igapäevane pilt, koerte möllamine, kõige aktiivsemad on mul Pipi, Sofi ja Nordik. Sass eelistab mul silma peal hoida.

 

 Külastasin Mukri raba, suusatasin laugastel. Vöimas  tunne valdas kohe, kui suurel laukajärvel suuskadega uisku tegin. Lauka iseärasuseks on saared, kus sai siis proovitud kurvisid vötta. Igal juhul kaks tundi rabas kolades kadus linnu lennult. Vöimas tunne iga sellise paiga külastuse järel, köik muu argisest päevast kaob unustuse hölma. Eks näe, kus ma homme kolan, kas viitsin vöi veedan möne varase hommiku hoopis oma kodukandi raba külastades. Huvitun metsloomade elust-tegevusest. Esmane on tutvuda hundi arvukuse ja liikumise ning populatsiooni suurusega. Tegelikult teen seda juba aastaid.
Önneks veebruarikuuga sai ära kohanetud uue töögraafikuga, algul oli ikka see inimese niuks-niuks-niuks... paha elu, kuidagi  ei osanud köige kiirega kohe nii harjuda, kuid kuu möödus, et ei   saanud arugi. Muidugi teatud kannatlikkuse proovile panemine oli veel mul autoremont.
Tegin eile kanadele profülaktilisel meetodil D vitamiini kuuri. Üks tuttav oma kanadega töi mu kanadele veel lestatöve, homme veel vaja ravi teha.
Jälgimisele sisse sai toodud üks noortest sälgudest, kes kuidagi omaette hoidis, temale teen täna ussitõrje. Eile õhtul sai veel kehatemperatuuri mõõdetud. Kuid sellist, mis oleks murelikuks teinud ehk siis palavikku ka ei olnud. Ei tea miks siis looma eraldi hoidis. Jälgime mõnda päeva ja siis laseme taas karja.

Mukri raba ja muidugi on see paik veel looduskaitse all.

Kahju on see, et torn raba servas on kahjustunud ja seega kasutuskölbmatu.

Jälle üks päikseline päev. Mönus on loomi talitada,  kui nad on rahuolevad ning söövad omas tempos. Vaja on jälle osta kütet, avasin viimase kodus oleva rulli silo. Heinamaa servas neid veel mitukümmend seismas.
Kanad on mul hästi julgeks muutunud, kui õue lasen, siis tolgendavad jalus ja jutustavad. Üritan neid mööda minnes paitada, isegi kuked ei karda enam nii paaniliselt. Möni saab sülle vöetud, kanamemm mõnust kokutab. Tegelikult, kui loomad-linnud usaldavad  inimest on nad väga pönevad fruktid  majapidamises.
Näiteks vötan mänguasja ja võtan  Nordiku vabalt endajuurde, kuid viimane kibeleb vägisi kanade juurde. Kuid sönakuulekus töötab väga hästi, püsivus ja pidev töö on viinud nii kaugele, et koer kuuletub hästi. Ja muidugi lapsed tunnevad minu eksperimendist tohutut hirmu, et kuidas kas ma ei karda Nordiku rünnakut kanadele. Olen selgitanud, et hirmuga ei suudaks ühtegi looma õpetada. Põhisuund seisneb koostöö tekkimisest. Näha uutes olukordades  koera reageeringut ja valmis olema,  keda ta tahab kuulata.  Ja nii igapäevaselt trenni tehes, tundub mu eesmärk lähenemas soovitud tulemusele.
Ja ülepika aja kah üks pooletunnine jooga-venitus-hingamine jne super päev täna...😁😁😁

Metsloomade paradiis. Milliseid jälgi küll leida vöib.

Valgejänese jälg, tiba päikese poolt töödeldud.

Nii tehtud-käidud ja mõne pildi klõpsitud. Ootasin sobivat päikesetõusu märki juba kella 5-st hommikul. Kuid siis haigutas videvik, mis ei pakkunud pildistamis ega külastus huvi. Kui homme sama ilm, siis juba tiba teise kohta. Fännan seda aega, kui saab rabas kolada, eriti märtsikuisel ajal. Kella 6 ajal õue vaadates ei leidnud ikka kutsuvat päiksestõusu. Ja korraks vist lühikese une järel uuesti kohvitassi taga nentisin kurvalt, et päikest pole. Ja sinna ma siis enese unustasin. Ja ühel hetkel kell 8 juba tervikpäike suurelt siramas. Igal juhul energiapatareid tööle ja tegutsema... Õue minnes said kõik loomad oma ninaesise, muidugi koertega metsa ei läinud. Võtsin auto ja kimasin lähima raba serva. Igal juhul on päev täiusliku alguse saanud.