Pühapäeva õhtu töölt koju naasnuna. Pidin metsa jalutama minema. võtsin kõik viis koera, et lihtsalt jätta metsavahele maha hobustekarjamaa ümbrusse inimese ja koera lõhna, et mõni mõmm mu hobuseid ehmatama kipuks. Õnneks metsas ma karjuses voolu ei kasuta ja hobustel on igavõimalus koju kihutada. Eks muidugi tütre nähtud mõmmik pojaga pole mul eriti meelepärane teada saamine. Ja seda enam pean olema tähelepanelikum ümbruse suhtes.  Iga päev ja mitu korda päevas saab teha karjamaale tiir peale. 
Tundub Nordikule antud ussirohi on mõju avaldanud, söömisega on tagasi tõmmanud. Iga kord, kui kaussi järgi jääb sööki, tõstan selle eest. 
Pean ostma veel ussirohtu, aga seekord hobustele. Imestan, kui kallid on vet. ravimid. 
Esmaspäevane käik linna oli ühtepidi mõtlema panev ja veidi jälle seikluslik. Kuid seekord siis tegu leitud süstlad Hirvepargi ühe maaaluse käigu ukse juurest. Õnneks ühegi selle laadse tegelasega kohtuma ei pidanud ning sain oma loodusaineringi läbi viia rahulikumas miljöös. 

Eile sai mõned veterinaarsed ravimid hangitud ja kasutusse võetud. Nordik sõi isukalt ilma vastupunnimiseta tabletid ära. Ja ei mingit plaani välja sülitamiseks. Näis kas koer hakkab lõpuks kosuma. 
Korra ühe hobuse pihustasin putukatõrje vahendiga üle. Katsetasin Konsumist ostetud  keemiat kuklaste tõrjeks, kuna ükski mahedam variant neid ei hirmutanud, pigem hoopis aktiivseks muutis. Pärast keemilise tõrje kasutamist neid aga massidena seinalt maha kukkus. Ma ei tahaks neid hävitada, aga neil ju kombeks augud palkseina puurida ja mis edasi saab. Palju enam aega ei võta, kui peab hakkama jälle palke vahetama.
Sain siis lõpuks veel esimese leinavormilise kultuurõunapuutaime. Täna kõnnin sellega ringi nagu kass pojaga otsides sobivat istutamis kohta. Õnneks on taim kenasti potis, siis selletõttu saan teda siia-sinna transportida.
Eile tegelesin metsas karjatara korrastamisega ning sai veel korrastatud veel lammutatava maja ümbrust. Kui lammutatava maja II korrus  soostuks alistuma minu tegevusele. Nii palju on teha, järgmiseks talveks on veel puud tegematta, kuigi osa puid eelmisest aastast õues kuhjas ees. Täna vedasin ära eelmise aasta sügisel maha saetud jupitatud vahtra kreissae juurde. Tänusõnad Olavile, kes siis põka kärutäie puid läbi saagis. 
Vanemad, kogenumad hobused said eile veel lastud metsakarjamaale ning sellepärast, et karjatamisperidooile algus tehtud, sai ka lõket tehtud. Lõkke tegemine aitab ära hoida metsloomade jalutuskäike karjamaale (ootamatu on, kui kari sigu peaks tormama) hobused ehmuvad kergelt. Sellepärast siis mõtlengi, et lõke on üks mis aitab ära hoida kokkupuuteid metsaelanikega ja teine tegevus. Karjamaale pidev ringkäik 5-e koera saatel, aitab ära hoida metssigade paikseks jäämise. Ja eks tegevused metsas oma loomade keskel nautida nende lähedalolu on lihtsalt sõnadeta selge, et miski ürgne ja esivanematest pärit seob mind lõputult ja jäägitult loomakeskselt. 

Meil jälle titeuudiseid, seekord esmakordselt lumivalge siniste silmadega emane merisea proua ja jälle kaks pisikest merisiga, üks valge teine vöödiline. Mida rohkem suhelda nende merisigadega seda enam saab nende elustiilist rohkem aimu. Eks hool on see, mis ikka selliste tulemusteni viib. Kokku on arv tõusnud 9-ni. Ühed pojad on juba 1-e kuu vanused ja ema enam neid ei imeta. Üllatas nende suhtumine uutesse, poeti kaissu, lakuti neid aidati igakülgse tähelepaneliku õe või venna hoolitsusega. Meie merisead saavad ühes puuris väga hästi läbi. Isased on eraldi, kuid ka koos, alguses oli Lola ja Mupoga probleeme, kuid nüüd enam mitte. Väga sõbralikud omavahel. 
EHS tuli huvitava pakkumisega lagedale, liikmetele varsapassid tasuta, pean asja uurima kaudselt. Kogu tõde seisneb veel selles, et võib olla tahavad tagasi meelitada neid, kes teise eesti tõugu hobusekasvatuse tõuaretuse seltsiga liitusid. Hetkel on minu jaoks asi segane ehk siis asi selgeks uurida. 
Täna pean mõned veterinaarravimid ostma ja korraldama vet. menetlused (ussirohud nii koertele, kui hobustele). Üks kurbtõde ja oskamatus mingit seisukohta võtta on mul Pipiga. Avastasin tal halvaloomulise piimanäärmekasvaja. Pean selle nädala lõpuks jõudma seisukohale, kas opereerida või kasutada ohutumat meditatsiooni. Kindlasti tekib paljudel meditatsiooni teema suhtes lahkarvamusi. Olles uurinud palju kasvaja operatsiooni tagajärgesid, siis eelistan vaimset maailma. Pipi on saamas juba 8 aastaseks... hetkel jätan asja lahtiseks endale selgeks mõtlemiseks.
Iga nädala algus käin pealinnas loodusringi juhendamas. See on minu jaoks jälle pärl mu tegemiste rubriigis. 
10.05 mail sai osaletud maakondlikel orienteerumise meistrivõistlustel, kus saavutasin 6,3 km ja 16 kp leidmisega 6 koha. Kusjuures kaks last jäid seekord viimasteks, kus üks ei leidnud kolme punkti ülesse ja teine laps 4 punkti. Ja vanem tütar siis 8 kohale. Kui keegi teaks, millega ise pidin maadlema. Kuna enne seda kaks päeva viibisin küll pea 8 tundi jalgadel tööl, siis mingil hetkel keset jooksu lihased pingesse tõmbusid. Ja oskusliku hingamise-lõdvestusega jälle pingest vabastama pidin. Leidsin, et jalagadel olev töö on hetkel teatud raskusi mu jalalihastele tekitanud, pole veel kogu koormust omaks võtnud, aga õnneks meditatsioon-jooga-venitus-hingamine üks parimaid harjutuskombinatsioone. 
Nordikuga pean veel kõvasti vaeva nägema, murdis jälle ühe kana maha. Kuidas ta selle kätte sai ei tea, aga eile hommikul suleline kuudis oli pool selga ära näritud. 
Vaja mõned uued kanad osta juurde. Tellisin tibusid esialgu 5. Mõtlen, et millised sulelised veel võiksid olla.
Pääsukesed on öösiti lauluhoos, kas emaslinnud on pesitsema hakanud ja isased laulavad naistele, et neil mõnus muneda oleks... :)
Tuli pakkumine öötööle, kuid segavaks faktoriks sai graafikute kokkulangevus ja kuna ma ühes kohas põhikohaga töötaja, siis üleöö ikka segadust külvama ei hakanud. Minuga peab enne rääkima nädal enne uue kuu algust, siis saab midagi korraldada, aga uue kuu alguses, siis mitte. Kui tagasi mõelda, kuidas vanas töökohas graafikutomimise reeglitest kinni peeti. Lähtusin sellest seisukohast, et pean saama ka oma elu elada ja maal tööd kui palju. Vaja üks pooleli olev töö lõpetada.

Ehh on elu, niikui miskit kahe silma vahele jääb on üks kuu nagu kihutav rong möödunud.
Viimaste päevadega on saanud ka tegelda noorte sälgudega.  Tänane hommik kuluski ainult hobustega tegelemiseks ja aia parandamiseks. 
Hea meel,kinni peetud sälgude üle, et need on emadest võõrutatud. Suured tited ja Kati täitsa pöörane oma poiss-sälu järgi. Ega miskit kiita või... teada mida vaja teha.  
Üks hommik 5 paiku, aga kappamisega une pealt ülesse ehmatas Lamurella, kes muidugi oli siis koertepaanikas aia maha jooksnud. Ehmatusega ülesse ärganud, kiirelt miskit ümber haaranud ja õue tormates, sinna kuhu kadus kabjamüdin. Va kabjaline leitud, Aade võttis teise päitseid pidi ja viis sisse. Mina jooksujalu aiast voolu välja võtma ning aeda parandama. Aed korras, vool sisse ning tagasi voodisse und nautima. Ja imede ime, uni ka kohe tuli, kuid seda kaunist unenägu kahjuks ma enam ei näinud... kuid see oli ilus unenägu-olin reisil, kuskil kenas looduspaigas ja tore seltskond ümbritses mind...
Ja eelmise nädala lõpus sai võsa maha nokitsetud. Korraga kostus kõrva tuttav linnulaul... pääsukesed traadil hõiskasid mitmehäälselt. Nii hea meel nende kohalolu üle. Pääsukesed on kohal ja pesapaigad juba üle vaadatud.
Nokitsen ajaviiteks oma lillepeenart teha. Kena ilm ja vihmgi üle jäänud. Peab tegutsema, hunnik töid on ees.

Mina pole veel oma elatud aastate jooksul nastikut näinud, kui ainult piltidel, siis paslik lugu Muhu saarel juhtunust.
http://ilm.ee/?513749

Läksin eile metsa, et veidi koristada, kuid ees ootas üllatus. Tüki ruberoidi all, magas sügavas unes vaskuss. Mu erilised lemmikud. Tõstsin katte korraks eemale, et pilti teha ja panin selle samamoodi, hästi tasakesi tagasi, et mitte häirida romantilist und nautivat tegelast. Ühe pildi laadisin fb kontole, kuna selgus, kui palju leidub inimesi, kes pole näinud vaskussi elusuuruses. Ja tõin kohe võrdluseks, kunagi koduhoovi eksinud pruuni rästiku pildi, et siis saaks teha võrdlust ja teha selgeks erinevused. Kindlasti tekib küsimus, kus asub vaskussi pea. Pea on peidetud lookleva keha alla. Kuna minu sehkendamine tema ümber ei äratanud kordagi ülesse.

Ja see pilt siis aastaid tagasi tehtud ukse all. Kana tõstis omapärase kisa, ise karjus ja piilus toda keerdu tõmmanud siugu omapärase pilguga. Siin on madu kaitseasendis. Olen näinud, kui nad ka tahavad rünnata. Kuid siis, kui neil mingi kindel projekt pooleli näit. teed ületaval rästikul sai süda täis minu peale, et ma tal teed üritasin tõkestada ning suunata tagasi tee äärde. Siis tegi paar osavat hüpet ja rattakodarates ta oligi. Õnneks viga ei saanud, vaid piirdus arusaamisega, et ei tasu tehnikaga sõtta astuda.

Nautisin eile siis vihmapüha, mis hoidis tagasi õues toimetamisi. Õhtul korra uuesti tuulises metsas käisin, et panna uued karjapostid ning kas taastada okastraataed vanas vormis või minna üldse uuenduste teed. Võtta kasutusele karjusetaranöör...? 

Üks hea asi veel, koertepaberid korras, nüüd vaja veel teha kordusvaktsineerimised ja korraline ussikuur.  Kui arvestada majanduslikult kokku numbrid, kui palju kulub aastas koertele. Eriti, kui tegemist on veterinaasete kuludega. Järgmises kuus saab ehk ka Nordikule op tehtud, et emaste jooksuaeg hormoone väga pöördesse poissi ei ajaks. Kutsuti mai alguses toimuvale jahikoerte näitusele, kuid sinna ma polnud ühegi valemiga plaaninud.

Täna hommikul alustasin päeva juba 7.30 õues. Vaatasin üle traktori käivituse, kuid viimase aku lihtsalt jahedate ilmadega tühjaks saanud. Miskit panin laadima, ootan aku täitumist ning oodata ühe amteniku kõnet, et minna järgi lapse autasu jäätisele. Raplas veel paar kohta läbi käia.

Herta oli välja aiast smuugeldanud. Nosis naabrimaja tee äärest rohelist kõrrekest.

Hirmutav on lugeda kütuseaktsiisi lisandusmisest küttele ja majutusasutusele plaanitav käibemaksu tõus. Huvitav, kuhu maaelu jõuab...? Toetused mis põllumajanduses või loomakasvatajad saavad läksid sellest aastast tulumaksu alla. Peab kõik tsekid alles hoidma, kui järgmine aasta tuludeklatsiooni tegema minna.

Õnneks uued  taimed elasid üle öökülma v.a. aktiniidia taim, mis lasi kohe öökülma järgsel päeval mustaks tõmbunud lehed maha. Olin väheke kurb, uurisin mõnelt aiateadlikult inimeselt, kas on võimalust, et too veel ellu ärkab? 
Uurisin väheke uute taimede hankimis hindasid, plaanin veel lisa hankida. Huvitavaid liike oleks ning annaksid huvitava sisu aiale. Aiast on puudu astelpaju, siis võiks olla erinevaid sorte mustikaid, jätkuvalt tunnen huvi leinavormi puude vastu. Huvitavad ka ühetüvelised sõstra-karusmarjapõõsad-puud ei oska õiget nimetust kohe pakkuda. Õpin siin elus kogu aeg midagi uut.
Vaja oleks veel happelist turvast tuua, olin ju eelmine nädal metsa istutamas. Ja seetõttu läänemaale ei jõudnud. Igaks asjaks on vaja aega, et kuhugile jõuda.
Kogesin täna jälle ebamugavusi, settin väheke enda sees seda teemat, et kuidas asja selgeks klaarida. ainus asi, alati edaspidi kontrollin teatud teavet, enne kui õige aja mööda lasen. Selles osas küsin endalt, et kes süüdi on...?
Õnneks eile sai miskit korda tehtud, käis külaline, kellega siis mõned kevaded tagasi Berliini reisil kohtusin ning hotellitoas mõned ööd veedetud. Ja see viis headele läbi saamisteni, kuni siiani. Kuigi meie elukohti lahutab pikk 4 tunnine vahemaa ja seetõttu ei ole meil omavahel tihedalt kohtuda. Kuid nüüd pean ilmtingimatta külla minema. Siiani olen jäänud lubaja rolli...päris piinlik kohe.