Pühapäeva õhtu töölt koju naasnuna. Pidin metsa jalutama minema. võtsin kõik viis koera, et lihtsalt jätta metsavahele maha hobustekarjamaa ümbrusse inimese ja koera lõhna, et mõni mõmm mu hobuseid ehmatama kipuks. Õnneks metsas ma karjuses voolu ei kasuta ja hobustel on igavõimalus koju kihutada. Eks muidugi tütre nähtud mõmmik pojaga pole mul eriti meelepärane teada saamine. Ja seda enam pean olema tähelepanelikum ümbruse suhtes.  Iga päev ja mitu korda päevas saab teha karjamaale tiir peale. 
Tundub Nordikule antud ussirohi on mõju avaldanud, söömisega on tagasi tõmmanud. Iga kord, kui kaussi järgi jääb sööki, tõstan selle eest. 
Pean ostma veel ussirohtu, aga seekord hobustele. Imestan, kui kallid on vet. ravimid. 
Esmaspäevane käik linna oli ühtepidi mõtlema panev ja veidi jälle seikluslik. Kuid seekord siis tegu leitud süstlad Hirvepargi ühe maaaluse käigu ukse juurest. Õnneks ühegi selle laadse tegelasega kohtuma ei pidanud ning sain oma loodusaineringi läbi viia rahulikumas miljöös.