Metsavennapunker ja kummituslikud lood.

Üle pika aja jälle metsas käidud. Nänsy Kataga ja mina Teebaga. 
Kappasime mööda Sõerutse paane pealsest, rääkisin selle juurde loo Uno Treiri suust kuuldud ja endal märkmetesse kirjutatud koduloo uurijalt kuuldu Aino Mättase loo (lapsepõlvest). Selles paigas on kaks sõnajala liiki, mis on I kaitsekategooria liigid. 
Esimesele Loe küla metsasihile naastes lõpp osutus läbipääsmatuks, kuid see meid ei heidutanud. Kohati paas oli lõhestunud ja hobusega kippusime nendesse lõhedesse vajuma. Teeba muutus ettevaatlikuks ja edasi ei saanud muud, kui sadulast maha tulla ja talutada ratsmest. Läbinud raiesmiku, millel puudusid kasvavad puud (puudusid seemnepuud), oli see metsata ala muutuse läbi teinud.  Nimetan seda looduse alastuseks. Kõik pinnavormid tungivad esile. Jõudsime siis sihtpunkti, näitasin pea 14 aastat tagasi leitud metsavennapunkri asukoha. Sellest kohast on järgi jäänud auk, kui selle avastasin, siis oli tal veel olemas nari, laud ja redel, kust kaudu sisse roniti. 
Videvik oli, oleksin tahtnud näha märke mädanevast puidust. Kaan ja kaetud ala samblamätastega, siis tookord ronisin sisse. Väike mis oli siis mõeldud ühele inimesele. Ka sellel talul oli majasees teine peidupaik (kes seal ennast varjas, seda räägin ainult matkale tulijatele). Üldiselt on selle kandi pinnas väga, väga, väga paene. 
Sealt lahkunud viis mu 7 meel vana meremehe talu maadele. Juba selle lähistel Londoni suvilast kapates suunaga Pariisi talu maadele, sealt edasi Tojaka alla. Naersin Nänsyle, Londonist kohe Pariisi, et kas mitte ei ole vahva. Hobustega suurte linnade nimesid kandvate taludemaadel kapata. Rääksin veel  Pariisi talu peremehe hukkasaamise loo ja kelle suguvõssa ta kuulub. Edasi läbisime Nänsy lemmikpaiga (kuuluvad Lehtmetsa talu maadele). Tojaka jne. Tojaka taluga algab juba Nõmmküla. Mõisaaegsed külapiirid on veel siiani kasutusel. Sai mainitud, veel kui palju tekkis meie vallas kolhoose ja sohvoose. Kui rahvas pandi kohustuslikult kolhoosi korra heaks tööle. Uuesti Sihi sauna alla jõudes, mainisin vaikselt juba, et mis Kuusiksaunaga veel mind seob...kummituslikud lood. Kahel korral kohtutud kummitus isikuga. ...kes või mis see oli on tänini mõistatud, aga pimedas või videviku tunnil ikka kõhe tekib...

Suulistest

http://www.helketmar.ee/?id=4361

Olen jälginud pidevaid arutelusid suuliste valikust ja sobivusest hobustele. Kui on huvi, siis peaks jälgima, et suulised sobiksid. Olen ise vahetanud sobivate suuliste vastu.

Ei ole hetkel kodunt kaugemale metsadesse kolama aega saanud minna. Siis siiani toimuvad põhiliselt tegevused tavalise argipäeva rutiini järgi. Söötmine, jootmine, muud lisa tegevused. Ilm on tänane päev sajune olnud, siis ei ole nagu tervet päeva õues tegutseda. Üks jope juba kuivama riputatud. 
Huvitav tähelepanek... et hobusekasvatajad tekitavad kehvade sügisilmade korral varssu ja noori kasvavaid sälge... huvitav asi. Miks...? Siis energia, läheb kasvamiseks. Minu mõistusse see enam ei mahu. Püüan asjadesse rohkem süvitsi minna. Olen ise siiani varssu kasvatanud tekitamiseta ja nüüd korraga selline teadus (õieti kasutatakse vihmatekke). Kui ilm ikka sant, siis loom sisse, miks peaks ta ligunema õues. Niikui nii loomad üritavad leida varju. Samas tekkide pesu ohh, see on lisatöö. Hea küll majas on üks lühikarvaline põlvnemisega sporthobune, kellel siis tekk seljas. 
Kati ja Testu on ikka eraldi. Ei ole nagu tahtnud loomade sõjakuse pärast teistega kokku panna. Naerma ajab, see kui olen neile kahele kaera andnud, kõige pealt sööb Testu kiirelt oma portsu, siis kähku Kati kaera portsu noolima, aga õnneks on Katigi aru saanud, et peab kiirelt tegutsema. 
Siis ei jäänud, kui nõu puhtaks limpsida. 
Notsud on ära harjunud ja suhtlevad palju. Ei miskit põnevat.

Tapjahundi murdmisseeria peatanud krants paraneb võitlushaavadest - Ilmajaam.ee

Tapjahundi murdmisseeria peatanud krants paraneb võitlushaavadest - Ilmajaam.ee
Ei taha küll kedagi hirmutada, hundilugudega, aga mõtlikuks teeb küll.

Bioneer - Herilaseviu ränderahutus viis linnumehe Hispaaniasse

Bioneer - Herilaseviu ränderahutus viis linnumehe Hispaaniasse

Notsud tunnevad ennast suurepäraselt. Oleme neile tekitanud ka väikse pesakoha, kuhu saavad vajadusel varjuda ning vedada maiuseid. Seltskonnaga on harjutud ei mingeid märke, et stressi oleks. Kui jälle miskit vaja või tahavad suhelda, siis tullakse pesast välja ning minnakse suhtlema. Naeran, et kudrutakse jänksidele lembelaulu eks kas need laulud ka lüüriliseks muutuvad ei oska veel ennustada. Loodan huvitavaid juhtumeid. Tänu sellele suurele puurile saime siis ka oma vanemale isasele jänksile omaette puuri tekitada. Vaadata hommikukohvi juues, kuidas loomad omi toimetamisi teevad, kes tualetti teevad, kes vaatab, et mida inimesed teevad või antakse puurist välja saamise sooviga märku, et aeg oleks jooksmiseks sobiv. Oleme loomadele kättesaadavad ja hingekanaliteks. Mõistatades, et mida nad soovivad.

Merisigadest

Olles oma elu jooksul kokkupuutnud 5 meriseaga. On need kõik minuni jõudnud teatud ebamugavuste valmistamisega omanikele. 
Eile toonud notsud ... tunnistan haisesid ikka koos puuriga ikka jubedalt... mõtlesin et selline asi viitab stressile. Kogu auto salong oli nende haisu täis. Kuid täna on teine lõhn ehk siis iseloomulik hais on hajunud.  Võib-olla see, et me tegeleme ja suhtleme ja tutvustasime uusi naabreid, mis andsid neile hoopsi kindlama tunde. Kuna küülikud, kes mul on paar tükki ära antud. Ja ema oma lapsega saigi siis nendele seltskonna kaaslasteks. Koos süüakse ja suheldakse, tundub, et juttu jätkub mitmel rindel. Eile oli esimene tutvus notsudega, igal juhul küülikud tervitasid neid vahvalt. Muidugi nemad tõmbusid kössi, kartsid midagi hirmsat... võib-olla kass on käinud neid hirmutamas.  Küülikud ja merisead sobivad omavahel hästi kokku. Jagan ka edaspidi siin infot, kuidas kohanevad notsud ja mis uut nende kohanemisega silma hakkab.