Mõnus on pühenduda meeldivale.

Eile siis lõpuks kartul maha. Ja mina tegelesin nati naabrimaa kinnistul (kus karjatan suveperioodil hobuseid) teeraja puhtaks saagimisega. Üks puu osutus väga vastupandavat ja visa võitlust minu saega. Tegelikult juhtus see, et alustasin valest otsast saagimisega. Puu jämedus rinnaümbermõõdu kohalt 80 cm. Pikkust ei osanud anda. Oli murdunud nii 170 cm kõrguselt ja puu oli oma uhkes pikkuses langenud just üle teeraja. Mina arvasin, et tüve kõige jämedamast otsast alustatakse saagimist ja sinna ma sellega jäin. Pidin tooma kodunt kirve ja tooli, et saag saetud tüves soonest kätte saada. Ja kui saag käes, alustasin hoopis maapinnale lähedale jäävast ladva osast. Ja olles paraja jupi läbi saaginud. Tõmbasin töötava saega piki tüve joone, tähistamaks lahti lõikamist.... tekkis loominguline lähenemine... mis sellest tuleb praegu ei ütle. Hiljem on näha.
Siis käisime kahe hobuse ja Anetega üle pika aja Võerahansu puhkemajas. Kus Teeba käitus üle ootuste nagu viimane eblakas ja koolitamatu hobuseplika. Hirmu ja paanikat tekitas inimesi saatev sääsetõrjeks pihustatud difuzili lehk, mis Teebale oli vastuvõtmatu. Saime temaga hakkama, kuid pärast ei saanud ma enam kedagi talle selga. Ma ei saa aru mis temaga toimub. 
Ja õhtul hiljem Järtal, ratastega sõitmas, testimas rada, kus neljapäeval valdade suvepäevadega toimub rattakross. Tegevust jätkub, aga kaks ratsamatka tahaks keskköö paiku ka metsloomade söötmiskohtadesse teha. 
Ühtlasi eile meenutasime Anetega, kui palju oleme käinud hobustega ringi ja mida oleme sellel ajal juurde õppinud.

Kutse oli ponidega valla lastekaitse päevale. Kuna mu lapsed pidid veel esinema, siis Anete ja Laura protestisid hommikul, et nemad ei lähe, et on tüdinud kõigest. Küsisin,et kas siis õpetajaga on räägitud. Nii see on lastega, kuid nad polnud seda teinud, siis Anete otsustas mobiiliga sõnumi saata. Nii ta mainis mulle.
See selleks, olles siis Raikküla kultuurimajja jõudnud, ei tundunud, et osavõtt rahva poolt väga suureline oleks olnud. Ainus mis silma hakkas suur 50 kohaline valla buss. Kas ka nii palju rahvast oli, ei tea. Viimane lõpp, kui korra majja siise piilusin, siis tundus et asi ikka väga kesine on, sest pooled osalejad olid juba minema tuisanud. Ja ega minagi, siis pikalt enam sinna jääda otsustanud. Ja Aadega pidasime plaani, et tekiks ring, siis läksime Raikküla talli tagant Raela külla ja sealt läbi metsa Lipale. 
Raikküla talli juures toimetas tee ääri niites Veljo Sinikas, kes siis meid märganud reha najale nõjatudes ka vestlusse laskus. Muidugi meie ponid omakorda ehmatasid sellise kehakeeles suhtlevat inimesest omakorda. Lõpuks, ehmatusest üle saanud, lubas siis Veljo, et noh väikse ampsu võib ikka kärust rohtu võtta, aga Kati läks juba uljaks, arvas, et kogu kupatus kuulub nüüd temale. Kuid siis oli mul tegu, et mitte lasta kogu rinnaga peale suruda ja käru kummuli keerata. Kati on väga omanäoline poni, tema arvab, et siis on tal palju õigusi, kui ta saaks kõike oma maitse ja mõtte järgi teha.
Veljo haaras oma käru sangadest ja asus siis noore täku kopli suunas, kuhu see tal plaan maha kallata. Mainisin huumori poolest ettepanekut tehes, et ,, Kati liigub mul paremini, kui ta selle käruga mul koduni jalutab, hobuste ees", õnneks Herr Sinikas on arusaaja, kes ikka nalja ka mõistab. Eks enne, kui me siis oma ringi peale asutasime, ikka isand Sinika hoiatavad meeldetuletused, et me väga aedadele lähedale ei lähe, et muidu hobused tulevad välja jne. Mul on need juba, nii pähe kulunud, et tahaks juba talle endale seda ette lugeda.
Imestasin, et herr Sinikas on oma poolele vahetult kiviaia tee otsa püstitanud sildi ,,ERAVALDUS" valgete tähtedega, rohelisel taustal. Imestasin seda, siis Veljo mainiski, et tal on juhtunud sellist asja, kus inimesed on luba küsimatta tema koplitesse läinud hobuseid vaatama... jubeeee. Kuidas see on võimalik, et minnakse enesele aru andmata võõrale territooriumile hobuseid vaatama. Mina küll ei lähe, isegi mitte lehma aeda. Igas karjas on oma hierharhija, minu hobused ajavad või võtavad kohe sisse ringpositsiooni sissetungija vastu ja ollakse valmis ka ründama. Peab olema siiski ettevaatlik võõra karjaga.

Täna tuleb siis teine lastekaitsepäeva üritus, seekord Raikkülas. Mõtlengi, et milliste ponide ja hobustega peaks välja minema. 
Järgmine nädal kaalume jällegi osavõtta valdade suvemängudest.
Eile tegin avalduse Ratsaliidule, et Anete saaks osaleda RK programmis... Eelkõige üks samm korraga. Mul endal on vaja saada II taseme treeneri paber matkajuhi staatuses. Algus on tehtud koolitus on läbitud. Ootan selleks vastava sisuga matkaalast koolitust, mis siis lõpeb atesteeringuga ja vastava sisuga tunnistuse väljastamisega.

Rapla linna lastekaitse päeva üritus.

Meil oli tänaseks päevaks mõeldud viie hobuse-poniga välja minek, aga tänase hommiku jahedus pani meid ringi mõtlema. Öö läbi kallas vihma, siis hommiku tuul ja eks läks ka õnneks, et ei läinud, kuhu oleksime mahutanud teised hobused. Saatsin Anete-Aade Kata ja Kellukaga Rapla. Ise läksin autoga järele. Ostsin mõned taimed maha istutamiseks, esmaspäeval tuleb veel minna Rapla. Juurde osta, võib-olla tahan mõne lilletaime ka juurde osta.
Täna muutsin kartuli põllu ümber oleva karja aia väiksemaks nii, et kartulimaa jääks karjaaiast välja. Nüüd tuleb minna metsakarjamaad korrastama,  et saaks esimese rohu ära sööta, siis kogu karjatamisperioodi saaks nii kolmel korral hobustel lasta söömas käia. Enne on vaja sihi pealt puud eest saagida, siis vana taluhoovist rohi niita ja karjus uuesti heinamaa ümber vedada. Nii see elu on, kuid hea meel, et saab loomadel lasta süüa nii palju, kui soovivad.

1.juuni. lastekaitsepäev

Alustan tänast blogimist ajas tagasi vaatamisega. Kindlasti üllatab plajusid, tegin kopi paste. Kuna see paik on seotud vanaisa Väino sünnikoduga (alumine pilt). Kui Kullamaale juhtun käin läbi vanaisa sünnikodust ja teen aja hambast puretud hoonevaremetest pilte, et siis originaalis kaasaegsemas versioonis siia ülesse panna. Ülemine pilt kajastab mõisas esmakordselt avatud koolihariduse andmist kohalike talu lastele. Ja see maja asub sama talu kompleksi kõrval või läheduses. Ainus asi mis mind ja teisi lähedasi (mõtlen vanaisa lihaseid lapsi), et seal on asunud lennuväli on pannud mõtlema ja tekitanud küsimusi... et millal?... . Paemurru koht on endiselt alles, suve lõpus leiab sealt muulukaid, juunilõpus, aga metsmaasikaid. Kevadisel ajal kolletab hoov metstulpidest, alati meenub mulle üks kevadine pilt silme ees, kui ma vanaisaga tema ema Päri kodus külastasime... kollane õitemeri katmas maad... ma imestasin ja ei julgenud eriti jalgu tõsta. Eilse oma sünnipäeva korral meenus hommikul, et täna enam ei helista vanaema, kes oli alati varane õnnitleja. 
Hooligem oma lähedastes, olgem mõistvad ja seista üksteise eest alati kindlalt oma veendumuses.

***

... ahjaa, kanaemme hakkas täna oma tiivasulgedega tibusid õpetama lendama. Leidsin täna nad kulunud ja kuhjatud autokummide otsa lendu harjutamas. Seda oli huvitav jälgida, kanaemme oli lennanud kummi hunniku otsa ja kutsus luksuva ja maheda häälega on järglasi kõrgele. Kuid kõigest kolm said hakkama ja kaks tibi jäid siis ümber kummi hunniku nõutult piiksuma ja emmet alla kutsuma, siis emme lendas alla ja maha jäänud lapsukesi lohutama ja mis tegi kukk oma teise vaba ja vallalise kaasaga ei miskit. Kukk jälgis eemalt, kuidas kanaemme tema järglaskonda kasvatab. Mulle tundus, et kukk hindas väga majesteetliku pilguga oma esimese naisukese tööd laste kasvatuse alal.  
Oletan, et kui loomad räägiksid, siis kukk annaks esimesele "naisukesele" auhinna emmeks olemise eest.

Maikuu... otsas...

                        "Lühientsüklopeedia"
                                 David Burnie
2000 loodusalast mõistet, viimasel ajal olen hakanud lugema jälle. Muidugi teaduslikku kirjandust. 
Selle raamatu kinkisin enesele sünnipäevaks. Ilukirjandust ei armasta. 


Kaks järgmist raamatut võtsin Rapla raamatukogust lugemiseks ja enese harimiseks
                     "Kodumaa looduse teejuht"
                            "Eesti elusloodus"


               "Koerad ja kombed jahinduses"
                        Hans von Stackelberg
Ma arvan, et sisu ei vaja tutvustamist, kõik on niigi selge, et harin ennast. Koolitöödega ennast vaevama ei pea. Nüüd on mul ok seis. 
Ilus ja meelde jääv päev oli täna, kui palju oli õnnitlejaid.