3. juuni 2012

Kutse oli ponidega valla lastekaitse päevale. Kuna mu lapsed pidid veel esinema, siis Anete ja Laura protestisid hommikul, et nemad ei lähe, et on tüdinud kõigest. Küsisin,et kas siis õpetajaga on räägitud. Nii see on lastega, kuid nad polnud seda teinud, siis Anete otsustas mobiiliga sõnumi saata. Nii ta mainis mulle.
See selleks, olles siis Raikküla kultuurimajja jõudnud, ei tundunud, et osavõtt rahva poolt väga suureline oleks olnud. Ainus mis silma hakkas suur 50 kohaline valla buss. Kas ka nii palju rahvast oli, ei tea. Viimane lõpp, kui korra majja siise piilusin, siis tundus et asi ikka väga kesine on, sest pooled osalejad olid juba minema tuisanud. Ja ega minagi, siis pikalt enam sinna jääda otsustanud. Ja Aadega pidasime plaani, et tekiks ring, siis läksime Raikküla talli tagant Raela külla ja sealt läbi metsa Lipale. 
Raikküla talli juures toimetas tee ääri niites Veljo Sinikas, kes siis meid märganud reha najale nõjatudes ka vestlusse laskus. Muidugi meie ponid omakorda ehmatasid sellise kehakeeles suhtlevat inimesest omakorda. Lõpuks, ehmatusest üle saanud, lubas siis Veljo, et noh väikse ampsu võib ikka kärust rohtu võtta, aga Kati läks juba uljaks, arvas, et kogu kupatus kuulub nüüd temale. Kuid siis oli mul tegu, et mitte lasta kogu rinnaga peale suruda ja käru kummuli keerata. Kati on väga omanäoline poni, tema arvab, et siis on tal palju õigusi, kui ta saaks kõike oma maitse ja mõtte järgi teha.
Veljo haaras oma käru sangadest ja asus siis noore täku kopli suunas, kuhu see tal plaan maha kallata. Mainisin huumori poolest ettepanekut tehes, et ,, Kati liigub mul paremini, kui ta selle käruga mul koduni jalutab, hobuste ees", õnneks Herr Sinikas on arusaaja, kes ikka nalja ka mõistab. Eks enne, kui me siis oma ringi peale asutasime, ikka isand Sinika hoiatavad meeldetuletused, et me väga aedadele lähedale ei lähe, et muidu hobused tulevad välja jne. Mul on need juba, nii pähe kulunud, et tahaks juba talle endale seda ette lugeda.
Imestasin, et herr Sinikas on oma poolele vahetult kiviaia tee otsa püstitanud sildi ,,ERAVALDUS" valgete tähtedega, rohelisel taustal. Imestasin seda, siis Veljo mainiski, et tal on juhtunud sellist asja, kus inimesed on luba küsimatta tema koplitesse läinud hobuseid vaatama... jubeeee. Kuidas see on võimalik, et minnakse enesele aru andmata võõrale territooriumile hobuseid vaatama. Mina küll ei lähe, isegi mitte lehma aeda. Igas karjas on oma hierharhija, minu hobused ajavad või võtavad kohe sisse ringpositsiooni sissetungija vastu ja ollakse valmis ka ründama. Peab olema siiski ettevaatlik võõra karjaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sajab lund...ja maa on valge.