Lootsin selle nädala alguses,et külm annab järele, aga tuhkagi. Tahtsin proovida uut akut ja starterit traktori käivitamisel. Kaks viimast päeva ei ole enam traktorit proovinud käivitada. Ega mul ka sööda probleemi ei ole. Heina saan lakast eks see ette vedu ole tüütu, mida peab tegema lisaks vee vedamisele. Homme alustame siis varakult traktori sulatamisega. Täna tundsin ennast väsinuna, arvata võib, et välis tingimustes madal temperatuur on uinutava teguriga. Alati kui õhtu eel tuppa saan murrab uni jalalt maha. Nii mõnus on kohe silm kiirelt looja lasta. Täna kui hobuseid karjamaale lastes,jooksid nad esmalt kohe Testemona juhtimisel kaera söötmis kohale. Ja siis ei jäänud mul muud üle kui kaer kohe ette jagada. Jälgisin et mõni kabjaline ei hakka nõrgemaid eemale tõrjuma. Paari tunni pärast Laura tuli tuppa, kes mainis, et Herta on aiast välja kolinud. Egas miskit haarasin oheliku ja läksin ulakat torikat sisse tooma. Viskasin veel mõned hangutäied heina alla ja vedasin karjamaale hobustele ette. Märkasin, et Paula seisis teistest hobustest õnnetu ilmega eemal,ehh mõtlesin läksin tuppa mainisin Anetele, et ole hea too Paula ka sisse Hertale seltsis. Herta ja Paula on nüüd suured sõbrannad, kes ei suuda üksteiseta enam kuskil olla.

Külmalaine selleks korraks siis möödunud. Eelistasin rohkem tubasele elule keskenduda ja väljas toimetustest piirdusin ainult loomade hooldamisega. Eelmine nädal kanti siis hobustega seotud toetused üle. Otsisn kohe traktorile uue aku ja uue starteri. Lihtsustada käivitust. Eile siis käivituse ajal jäi millegi pärast aku kehvaks sai siis uuesti tuppa toodud ja mis selgus teine tühi.Panime siis uue aku laadima. Imestama pani see, et kas siis on tüssatud mind. Poest küsisin, et kas aku on täis, kinnitati ühest suust,et jah on. Kuid kummaline, aga mul on ametlik kiri, et kui miskit on saab tagasi viia. Tõin siis välja garantiikirja ja uurisin, et mis siis toimub. Meil on väiksed kurvad uudised vanaema suri. Lastele oli ta vana-vanaema. Missugune oli tema lõpu teekond ei taha kohe kirjeldada. Nii paljukest, et meie meditsiin on alla käinud ning oskus panna tõest diagnoosi on kadunud. Arste kui selliseid puuduvad.

Treeningu alustamiseks piisab vaid pealehakkamisest - Vaba aeg - parnupostimees.ee

Treeningu alustamiseks piisab vaid pealehakkamisest - Vaba aeg - parnupostimees.ee

Mõnusad talve ilmad on pannud mu südame kiirelt põksuma ja mõtted rohkem õues tegutsemisele kinnistanud. Hõiskan rõõmust eile sai siis neli rulli silo veetud ja täna kartsas veetnud hobused ka teiste hulka lastud. Küll oli lahe vaadata hobuste rõõmu ja lusti. Ainus teema mis hetkel päeva korral Pipil algas eelmisel nädalal jooksuaeg. Emase koera käitumine muutub kapitaalselt, koer ei kuula enam käske ja teeb kõike vastupidi, söögiisu kasvanud ebanormaalselt suureks. Selle eest juba haisu ninna saanud naabrikoer Tommy, mis mulle ei meeldi mitte üks teps. Oleks sellel koeral ka välimust. Vahel on ta ettearvamatu. Üks õhtu mulle ka ootamatult ette hüppas ja hammastega esi stangest kinni võttis.

On elu, kas kuufaaside muutus või teab mis muu, aga hobused iga päev aeda lõhuvad. Panin paariks päevaks sisetingimustesse. Söödan heintega ja joodan rehe all. Homme pean silo vedama. Priast helistati üks päev, et vaja taotleda ühele hobusele kohustuse ülevõtmine. Käisin siis eile Prias ja selgus tõde, et ei pea taotlema kohustuse ülevõtmist, see tuli automaatselt. Öösel kella 4 paiku kuulsin mingit müdinat ja siis uudishimu vedas voodist aknast piiluma, et kellega tegemist. Ehh, mulle vaatasid ninad vastu akent surutud kaks paari silmi. Lahe pilt, tõmbasin mõned hilbud ülle ja pihku leiva, et meelitada hobused lauta. Vaatasin aiad üle ja uurisin Lepatriinu kinnistul, et kuidas siloga on, kas on vaja hakata vedama. Homme mõtlen veel selle üle. Praegu teeb head meelt, et Ahnepere põld on küntud, Tamme talu taga oleval heinamaal silorulle ei leidu. Seetõttu ei ole hobustel enam rändamisesk isu. Metsakarjamaalt jalutavad ise koju. Pipil hakkas jooksuaeg ja peab mõnda aega metsas käimist temaga piirama. Jooksuajal kipuvad emane enam mitte kuulekad olema ja nõuab minult kui koeraomanikult kannatlikku meelt. Eelistan koera statsionaarselt kodus pidada, juba täna hommikul oli ta pikalt kadunud ja pika hõikamise peale ilmus ta maja tagant. Varsti peab hakkama kapju värkima.

3.01.2012 juba kolmas päev uuest aastast! Eile oli sajune ilm, siis ei raatsinud selle ilmaga õues tegutseda ja ei näinud ka erilist vajadust. Hobused jätsime sisse. Andsime heina neile ja juua. Täna viisime karja üksmeeles lepatriinusse. Sassu on hakanud kaasas käima, esialgu hoiab veel taha plaanile. Eks näe, lootus on mul. Vajab veel tegevust ja kohtlemist, et saaks ta nii nagu Pipigi. Rõõmuga kaasas käima. Ahjaa, mina ei pea kunagi koerte kutsumisega pingutama, koerad hoiavad minul silma peal... nad kardavad, et kaon nendel silmist, siis vaja kogu aeg silmapiiril olla.

HEAD UUT AASTAT Tervitused uuel aasta esimesel päeval tõi meile päike, ja tõeliselt karge talveilm - kraadide. Sai korralikult trenni tehtud, nii hobustega kui ka koertega. Ära ma ei põlanud ka 15 km ratta ringi. Mõnus tunne valdas kõike pärast selliseid tegemisi. Saavutasin ka selle, mida olin soovinud. Sassu, kes tunneb ennast madalana, kui inimene hobuse selga istub. Kummaline arusaamine, mida siis looma psühholoogiast välja lugeda võib.