On elu, kas kuufaaside muutus või teab mis muu, aga hobused iga päev aeda lõhuvad. Panin paariks päevaks sisetingimustesse. Söödan heintega ja joodan rehe all. Homme pean silo vedama. Priast helistati üks päev, et vaja taotleda ühele hobusele kohustuse ülevõtmine. Käisin siis eile Prias ja selgus tõde, et ei pea taotlema kohustuse ülevõtmist, see tuli automaatselt. Öösel kella 4 paiku kuulsin mingit müdinat ja siis uudishimu vedas voodist aknast piiluma, et kellega tegemist. Ehh, mulle vaatasid ninad vastu akent surutud kaks paari silmi. Lahe pilt, tõmbasin mõned hilbud ülle ja pihku leiva, et meelitada hobused lauta. Vaatasin aiad üle ja uurisin Lepatriinu kinnistul, et kuidas siloga on, kas on vaja hakata vedama. Homme mõtlen veel selle üle. Praegu teeb head meelt, et Ahnepere põld on küntud, Tamme talu taga oleval heinamaal silorulle ei leidu. Seetõttu ei ole hobustel enam rändamisesk isu. Metsakarjamaalt jalutavad ise koju. Pipil hakkas jooksuaeg ja peab mõnda aega metsas käimist temaga piirama. Jooksuajal kipuvad emane enam mitte kuulekad olema ja nõuab minult kui koeraomanikult kannatlikku meelt. Eelistan koera statsionaarselt kodus pidada, juba täna hommikul oli ta pikalt kadunud ja pika hõikamise peale ilmus ta maja tagant. Varsti peab hakkama kapju värkima.