15. november 2011

uuuu.. lubatakse juba lund nädala lõpuks. Ei taha, tunnen kergelt hirmu, et mis saab edasi.

13. november 2011

Aade jutu järgi on Sassut võimatu pildil poseerima saada, kipub kogu aeg nihverdama. Mina olen nende piltidegagi rahul. Igal juhul olen koeraga väga rahul. Kuulekas, piisavalt andekas, seda on nad mõlemad.

12. november 2011

Kas meie tulevane kana kaitsja, igal juhul sobib süüa koos kanadega ühest kausist. Sassust on saanud teise koeraga rohkem suureks sõbraks. Täna kaevasid hoolega heinamaale auke. Mõlemad koerad on ühe ealised 4 aastased ja siis arusaadav, et neil lõbusam koos aega veeta. Urri oli Pipist ikka aastaid vanem ja teine kord noore koera mänglusisusele vastas vastumeelse urinaga. Kuid Sassu ja Pipi leiavad, et teine teise seltsis on päris mugav mängida ja magada.



Sassu ja Pipi, koolivaheajal meisterdas Anete meeldivatest humanitaar riietest poni Amandale uhke hommikumantli värvides teki.

10. november 2011

Kaks võrratut päeva on möödas.
Hommik algas sellega, et varasel tunnil õue aknast piiludes, torkas silma hallast valgeks värvunud maa.

9. november 2011

Mardipäeva laupäev...
... miskit mis meenutab vanast ajast. Tänaseks ööks siis lubati külma ja sai hobustele esimene heinarull kärust alla lükatud ja lahti rullitud. Ja jagatud kahte koplisse. Praegu küll hobused tunnevad nii ennast üpris hästi. Peaks osa hobuseid Lepatriinu metsa viima, seal on ka vaja nende poolset hooldustööd teha.
Vanasti öeldi, et kui mart sula, siis kadri külmetab ja kas nüüd see vastupidine, kui mart külmetab ja kadri sulatab, kas peab paika.
Sassu tahaks nii nii nii väga kaasa tulla, kuid me ei luba. Harjutame praegud teda olema rohkem pühendunud kodule.
Ühel metsamatkal käies, jäi ta kummalisel kombel maha. Esialgu jätan ta harjutamise mõttes ikka koju. Mulle meeldib, et koer kuulaks sõna ehk siis kehtestada.

8. november 2011

Kaks tulist ja särtsaka hingelaadiga linnukoera hüplesid ja karglesid hommikul mu ümber, samas ma ise kaitsesin ennast Sassu tormilise esinemise eest. Tal ju käpad nagu labidad ja kipub peale hüppama. Mul puudusid kondid. Esimese tormilise esinemise suutsin siis ära hoida ja jagasin kohe söögi eraldi kaussidesse. Muidugi, lisaks koertele tormab alati kanad-kuked mu auto ja koertelt tuleva kilkamise peale õuele, takistades ühtlasi mu auto parkimist oma kohale. Liigun oma parkimis alale samm haaval. Muidugi sellise lärmi peale, tunnevad ka hobused huvi ja siis pikendavad kaela, et näha mis hoovis toimub.
Kuid Pipi on alandlikkuse etalon, tema viskab pikali. Mõtisklesin, kas olen kuskil kasvatuslikult ehk siis tema alandlikkuses tähelepanu pööranud. Tunnistan, et tema selline vahel üllatav alandlik olemine isegi meeldib.
Kuidas ta küsib, et kas tohin ratsutajatega kaasa minna ja piisab mu ainsast sõnast, et mine kaasa Pipi. Ohh, kus siis hüpleb ja kargleb nagu väike laps, kes on oma emme käest loa saanud siis oma lemmik tegevuseks.
Vaatasin ponisid jälle ülekaal tekkinud, peab dieedile panema.

Kahju, et tänane sula jälle lume olusid kahandamas. Eile hommikul ärgates tekkis ei tea kust vasaku käe lihase valu. Kätt tõsta õlavöötmest ...