1.Juuni. Lastekaitsepäev.

Nii mõnusad ilmad lõpuks käes. Meil toimub hetkel kartulipanek. Vaikselt trimmerdan, veel on jäänud teha tee ääred.

Mul oli siin ühe hobusega ikka tõeline tervise probleem, et tundsin hirmu, et kaotan selle looma. Kuid sain haigus tekitaja probleemi. Arvata sai poni külma, kui ma viibisin Tartus. Lisaks külmale sõi ta märga noort rohtu. Ja kuna teades, et tal varemalt probleeme seedimisega.

Alguses langes looma keha hoiakust, et maks haige. Küsitlesin lapsi, et mida nad talle söötnud on, kuid maks ei jää kunagi sellise lühikese ajaga haigeks. Jälgisin paar päeva hoolega, kuid ikka miskit erilist silma ei hakanud. Isegi väliselt kombeldes ei saanud miskit kindlalt selgeks teha. Kuid siis mõõtnud keha temp, sain aru, et ikka kuskil on põletik. Vaatasin kas mu koduses apteegis veel antibiootikumi on... jah õnneks oli. Komplesmise järel oletasin, et muud viga ma ei leia, kui sooltepõletik.

Pärast esimest süsti ehk siis järgmisel hommikul loom sõi, seisis öö läbi jalgadel enam pikali ei olnud. Mul oli juba tõeliselt suur hirm, et annab otsad. Hea seegi, et nüüd on isu tagasi ja sama sugune nagu enne. Kummaline oli see, et ta jäi päris kiirest lahjaks ja see häiris mind.

Kui loom haige ei pane teda kõige parema tahtmise juures sööma ega jooma.

Täna oli juba ta selline, et paaritas märasid, kes indlesid. Ahjaa hea uudis veelgi, ta on nüüd tõeline täkk, teine munand laskus ka kõhuõõnest oma kotti.

Loodan, et nüüd saab hakkama oma täkuks olemisega.

Vaatasin hobuseid.

Tänase päeva seisuga vajaksin kellegi parima veti nõuannet. Ühel hobusel on tegemist mingi kummalise naha haigusega. Mõtlengi, kas tegemist on hormonaalse häirega või on miskit muud. Homme teen ühe protseduuri hobustele, näis millal saab ka neile vaktsineerimise teha. Suhtlesin ühe vetiga, loodan, et lähimal ajal saab see ka tehtud. Jama on see, et sellised asjad lähevad jälle maksma. Kuid ilma selleta nagu ei saa.

Olen ammu kaalunud, ühte teemat, aga see on hetkel teostamatu. Enne peab elamu ehituse ja taastamise projekti lõpetama. Siis saab edasi liikuda.

Eile siis Lätis.
Praegu on olnud mul üldiselt väga kiire. Üritan oma kooli asjadega ühele poole saada ning Aade kooli lõpetamine on ka väga tähtis, üks samm edasi iseseisva elu suunas. Sügisel jälle alustada uut kooliteed uuel õppeaastal siis selgus mis edasi ja mida tegema hakata.
Eelmine nädal vaatasin kahte hobust väga teise pilguga, kuid tundub, et asi hakkab normaalseks minema. Herta on kuidagi kummalise käitumisega, tigetsev ei lase ennast õieti puudutada ja imestan, muidu rahuliku ja heatahtliku iseloomuga. Kui märkan hobuses mingit iseäralikku hoiakut või iseloomus muutust. Teine kelle pärast muretsesin oli Moorits. Praegu pole veel rahul.

Mida rohkem põhja poole, seda enam muutusi taimekooslustest ning loomastikus.

Mägijõed on vapustavad Põhja - Rootsis, kuid tarbida toiduks või joogiks on riskiga seotud. Nii ma seda tol korral kogesin.