Nii mõnusad ilmad lõpuks käes. Meil toimub hetkel kartulipanek. Vaikselt trimmerdan, veel on jäänud teha tee ääred.
Mul oli siin ühe hobusega ikka tõeline tervise probleem, et tundsin hirmu, et kaotan selle looma. Kuid sain haigus tekitaja probleemi. Arvata sai poni külma, kui ma viibisin Tartus. Lisaks külmale sõi ta märga noort rohtu. Ja kuna teades, et tal varemalt probleeme seedimisega.
Alguses langes looma keha hoiakust, et maks haige. Küsitlesin lapsi, et mida nad talle söötnud on, kuid maks ei jää kunagi sellise lühikese ajaga haigeks. Jälgisin paar päeva hoolega, kuid ikka miskit erilist silma ei hakanud. Isegi väliselt kombeldes ei saanud miskit kindlalt selgeks teha. Kuid siis mõõtnud keha temp, sain aru, et ikka kuskil on põletik. Vaatasin kas mu koduses apteegis veel antibiootikumi on... jah õnneks oli. Komplesmise järel oletasin, et muud viga ma ei leia, kui sooltepõletik.
Pärast esimest süsti ehk siis järgmisel hommikul loom sõi, seisis öö läbi jalgadel enam pikali ei olnud. Mul oli juba tõeliselt suur hirm, et annab otsad. Hea seegi, et nüüd on isu tagasi ja sama sugune nagu enne. Kummaline oli see, et ta jäi päris kiirest lahjaks ja see häiris mind.
Kui loom haige ei pane teda kõige parema tahtmise juures sööma ega jooma.
Täna oli juba ta selline, et paaritas märasid, kes indlesid. Ahjaa hea uudis veelgi, ta on nüüd tõeline täkk, teine munand laskus ka kõhuõõnest oma kotti.
Loodan, et nüüd saab hakkama oma täkuks olemisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar