Pärimuskultuur Purkus. Maavallakoja vanem Ahto Kaasik
Meie hiied, allikad, kivid jne.
On üks etapp, enne kui meie esivanemad ristiusu vastuvõtsid.
Ahto poolne ettekanne Purku endises koolimajas oli väga sügavmõtteline ning paeluv kohal olijale. Ahto on andnud oma hinge ja südame pärimuskultuurile ja võtab vastu kõike ning püüab talletada, mis puudutab hiisi, pühasid paiku, kummardatud kive. Tuues päeva valgele kohti, kus kajastub minevik oma müstilisuse, pühaduse ning talurahva hingestatuse.

Päev oli täna kiire, kui veel juhtub graafiku alusel töö öö veel ees seisma,siis seda enam on see kuidagi kiirelt mööduma.
Koristasin, vedasin hopadele karjamaadele vett. Tõin ära kolm suksut Lepatriinu maaüksusest, et panna nad kõik kokku. Ohsaa kus läks galopp ja taga ajamine (Desmona ja Bas Danse) - Teeba ja Teele on oma moodi fruktid. Kui karjas juhtub olema võõras või võõrad loomad, siis omaks võtmine toimub väga aeglaselt just nende poolt. See looma psühholoogia on nii huvitav, siis inimese poolne hinnang loomakäitumisele võib olla ka vastupidine. See selleks,aga sabad seljas kihutamine kestis oma paar tundi. Samas lahe oli vaadata, Teele ja Teeba väga sihikindlat tagaajamist, kuidas nad veel nautisid seda.
Üks päev kui ma hommikul hobuseid vaatasin, siis Teele solvus (ta on mu üks lemmikumaid, ma ei tea, kas hobune seda tunnetab - oletan), et ma temaga kohe esimesena ei suhelnud. Tahtis mind näksata (tabasin ta meeleolust selle).
Täkud said täna uue karjamaa, homme vean ka jootmisvanni.
Vaja osta lakukive, mineraale, siseparasiitide tõrje veel teha.

Laheee, yeee, mis teha. Hommikul ärkasin varakult, püüdsin teha midagi enne olematut...

Nädalad septembrikuus kihutavad kohutava kiirusega. Tänane päev lendas niimoodi mööda, et ma ei suutnud mahla keeta, koristamisest rääkimata. Juba Raplasse rattaga sõitmine vastu tuult kisub liikumis kiiruse 10 km/h ja aega kulub 15 km läbimiseks siis pea tund.
Käisin pangas, siis kontrollisin kontot, meenus ühel hetkel, et naisettevõtjad pidid ühel päeval kokku saama. Helistasin Annely Bauvaldile.
Korraks astusin läbi Vetarist, et osta mineraale ja koeratoitu. Siis koju tagasi, mulle tundus, et tuul oli nagu jällegi vastu. Õnn, et riietuse suhtes olin ettenäeglik.
Koju jõudes oli ikka nahk märg. Seljakotis tassisin oma 15 kg söödalisandeid.
Vedasin käsikäru ja piimanõuga veed hobustele erinevatele karjamaadele vannidesse.
Amanda tahtis ennast pesta, küll ta upitas nii ja naa pidi vanni. Kraapides esikapjadega vannipõhjas. Ta oli nii süvenenud oma tegevusse. Laheee...
Hopad on lahedad ...

Algas kool, hobustel on puhkus nädala sees.Nädalavahetused on veel enne püsivaid jahedate ilmade tulekut kiired ja toimekad ning matkadele pühendatud. Sügisene mets oma ilus ja võlus lummab aasta ajast olenemata. Samas on metslooma lapsed suuremaks kasvanud ning võib tihedamini kohtuda metsas, lagendikul. Kohtumised on nii põnevad ja rikastavad emotsinaalselt looduslikku ümbrust.
Seen ja valminud pohlamari mõjub samblarindes, kui omaette looduse kunstiteos. Imetlen igat seent hoolimatta,kas ta kuulub söödavate või mitte söödavate seente hulka.
Eile hommikul hobuseid vaatamas käies. Vaatasin väikese Amanda silma, mis oli paistes. Pidasin aru,et pean selle väiksekese koos emaga koju tooma. Parem jälgida ja ravi osutada.
Täna oli silm juba parem, oletan, et see pisike oli oma silma nühkinud vastu puud, millest siis ka see paistetus. Määrisin veidi salvi välispidiselt, mis sisaldas antibiootikumi. Täna hommikul üle vaadates oli paistetus alanenud ja silm nägi normaalne välja.

Seened, seened, seened...
Käisin eile seenel ja saagiks sai mõned pilvikud,riisikad, enamuse korjatud biontidest moodustasid kukeseened.

Varbola puupäevad ja Kati Murutar.