Minu enda kasvatatud daalia. Järgmine aasta katsetan rohkema arvuliste õite kasvatusega.

Täna hommikul leidsin ühe nahkhiire noorukiga kes oli hobuste jootmisvanni vette jõudnud. Olles veest välja võtnud, tõstsin ta oma mütsi sisse ja keerasin õrnalt teise selle sisse. 

Ja kui hobustele vannis vett piisavalt, siis jalutasin koju. Endal peas mõtted, kuidas aidata nahkhiirt kes vette kukkunud. Tema õnn, et viimane öö jahe polnud (olen ise soojalembeline, tean mis on jahe ja mis piisav. 

Kuid toas toibus nahktiivaline lendlane päris kiiresti. Korraks toast väljudes ja tagasi jõudesma teda mütsi seest ei leidnud. Läksin teist lae alt kinni võtma, tõusis lendu ja lendas hääletult toas ringi nii kaua kui avasin akna ja sealt kaudu vabadusse naases. Siin kohal tundsin, et minu abi sellega piirdus, et sai veest välja. Toibuda ja uuesti vabadusse naasta. Selline lugu siis täna vara hommikul.