Jällegi üks kiire, ilusa ilmaga nädala lõpp möödas. Mõnus on avastada uue nädala hommikul, et tegelikult on mul vaba päev. Jee raskem periood on üle elatud...ei ole lihtne kodust välja minna. Samas teeb ikka murelikuks küll, kuna treeneri järku kätte saada on tehtud võimalikult raskeks. Koolitused küll kerged, aga eksamid koos praktilise ettevalmistusega. 

Nii kahju, et pole minu meelis alal treeneri koolitust, kuigi eestis eksisteerib rattaga matkajaid, kuid hetkel pole nende poolt avaldatud soovi.

Eile oli siis selline nädalavahetus kus külastas Rapla ratsakool, Anete tegi siis neile tutvustav ratsamatka tunnise ringi.

Ma ise tegin ka mõnusalt äksönit täis maastiku trenni, enamus hobustel kippusid tagumikud rohkem õhku kerkima rõõmust, et saab galoppi teha. Mõnus...mõnus...tunne pärast tehtud ringi, ühe talu juures küsiti pilti teha. Ja õhtuks olin mõnusalt kutu...

Hobused, kevad ruulivad jätkuvalt...