Wauuu...yess päike. Täna kohe nagu energiat sajaga, kui sellise sombuse ilmaga. Õhtul pikem postitus, mul on see aasta väga eriline aasta lõpp koos jõuludega.  

Õuest läbides ei pea otsima enam kuiva kohta. Maha sai pandud kõnnitee plaadid. Varju alune suures koplis on aasta vahetuse ööks valmis. Veel jõuab heinad ka ette vedada. Teise kopli hobused-ponid tulevad maja otsas olevasse hoone osasse ehk maha jahutamise maja ossa.

Täna valisin vankri sõidu asemel maastiku Kelluka ja Assoga. Tunnikese veetsin ilma sadulata. Pool distantsi seljas ja teine pool kõrval jalutades tegelikult pigem kiir kõnni tempos. Ei mina saanud aru, miks Kelli kiirustas kodu poole. Asso soovis mõõdukalt kuid mis teha, leppisime lõpuks mõlemad Kelluka tempos samme seades.

Koertega käisin proovisin pildile saada kõiki kolme, ei saanud. Mäx hoiab eemale kiusavast Sannust. Kipub väheke rohmakalt mängima väheke haiget tegema. 

Noored kanad on kukkede südamed võitnud, vanemad kanad näitavad välja oma vaenulikkust. Muidugi uued noored kanad tulistavad igapäevaselt muneda.

Pardud jätkuvalt üllatavad igapäevaselt oma nõudliku hoiakuga tähelepanu püüda minult. Isegi mõni õhtu keeldudes oma jala peal willasse jalutamast. See on nii lahe haaran ühe tegelinski ühe kaenla alla ja teise kaenla alla...ja nii ma jalutan eriti häälekalt seletades pardi preili jutu saatel willasse.

Toa linnud esimene õhtu istusid diivani selja peal ja imestasid tuppa toodud ja ehitud kuuske. Elu on lahe loomade keskel...