Eilne ilm üle pika aja oli üks mõnusamaid, tegelesin hommikul Lilyga ja Assoga. Vimbu tegelikult üritas rohkem ennast päitsete sisse pressida. Võtsin Asso ja käisin temaga platsil tegime maa latte, jalatõsteid. Kerge meeldetuletus trenni, pikema seismise järel. Nii kui mu mõte kippus uitama, nii läks ka Asso pilk minu pealt ekslema.

Lily sai sees olla pea ööpäev kerges dieedis, andsin lutserni ja ürdi müslit. Juba üle eile õhtuks oli tervislik seisund taastunud. Kipub ahnitsema suurte hobuste eest, endal tugev ülekaal. Minu väike õelusekott. 

Vahe peal võtan hobuseid-ponisid sisse, et saaks jälgida ning dieedil hoida. Eelmine talv oli normeeritud kella ajaliselt. Kuna sööta on, siis veame rulli kaupa ette. Pidevalt pean enesele meelde tuletama, hobune pole liha loom, keda nuumama peaks.

Suurimaks üllatuseks eilsesse päeva, suur kasti täis loomseid tapa jääke. Ma ei osanud oodata ja polnud ka tellinud. Meie koerad olid sillas, muidugi Mäx on viimasel ajal üldse vähem sööma hakanud. Kaas arvatud loomsete saaduste osas. Eile kontrollisin hambaid kõigil. Mäx hoiab kramplikult oma kondi jupist kinni, nagu oleks viimne päev. Mina võin teda puutuda, teen massaazi pea piirkonnas, et lõdvestuks. Samas ta tahab minuga mängida. Kuid oma konti käest ei anna. Nordicu ega Sannuga sellist probleemi pole.