Viimane aasta olen pidanud tegema hobuste osas raskeid otsuseid. Näit saatsin Pokkeri suve alguses uude koju. Kui kulutused hobustele ületavad tulusid ja sissetulekuid. Siis on vaja võtta ette raskeid  otsuseid. 

Teine hobune oli mu lemmik hobune Laoumurella, kui on müügist mõni aeg möödas. Suudan tasahaaval loomast juba rääkima hakata. Mulle kasvavad loomad südamesse, aga vot võlgadega ei taha ka elada. Samas on ju ka teised kulutused mis vajavad igakuiselt maksmist. 

Olin valmis Albertit välja rentima, aga mitte müüma. Muidugi sõltub kellele müüa. Kui loom on hea, siis juba varasematest aegadest on tekkinud teatud müügi kogemus. ...et kellele müüa või mitte müüa. Ja kui mõni ostja või huviline pahandab meie otsusest keelduda. Peab ikka ostjal olema mingi kindel põhjus miks ma sellest müügist taganesin. 

Igal koeral olgu kodu, kuid iga kodu pole koerale sobiv. 

Sama mõte kehtib ükskõik millise looma kohta.

Mina ei ole see inimene kes läheb käsi pikalt almuseid otsima. Eelistan teha tööd mis meeldib. Oi kui paljud on öelnud, tee seda hobustega. Jah, olla ainult teenuse pakkuja. Tähendab seda, et pean enda teenust kogu aeg reklaamima. Mõelge mul on juba 30 aastat täis kui ma oma esimese hobuse ostsin. Enne seda käisin erinevates tallides õppimas ratsutamist. Kõige rohkem õppisin Kuremaa tallis, kus sai ka talli tööga sina sõprust seotud.