September vaikne kuu, nüüd kus mul kuu lõpp päris aktiivseks muutus. Olen ma rohkem häppi. Naudin oma tegemisi hobustega suure kirega. 

Vapustavalt lahe matka seltskond oli eilsel ratsamatkal. Õhtul sai veel lapse sünnipäeval osaletud Raplas. 

Mitu nädalavahetust on juba kinni mul. Koolivaheaega sisustan hetkel plaanidega midagi lastele korraldada. Missuguse särtsu kohe külvab, kui saab hobuste ja lastega tegevusi aktiivselt läbi viia.

Mainin vaikselt mul ju puhkus. Naudin sajaga ja tundub, et õnnestunult. 



Käisin septembri alguses Soomes rattamatkal... seekord oli mul tehtud korralik kodutöö. Geps eksitas kahel korral. Hea meel, et olin ülesse märkinud, kuhu peaksin jõudma. 26 km asemel sõitsin 46 km. Ja kohale jõudmiseks Sipoonkorpi rahvusparki jõudsin 4,5 tunniga. Õnnestumine toob hea enesetunde, hakkama saamine võõras keskkonnas testib vaimset kui ka füüsilist vormi. Kolme päevaga sõitsin maha 126 km. 

Iga õnnestumine tekitab ikka ja jälle soovi uuesti kogema seda mis on inimesele antud.

Alust Raplasse, ei liigelnud läbi linna, pigem planeeritult kõrval teid mööda. Olerexi tanklas ootas tütar treikuga ja poni sai autoga jälle koju tagasi sõidutatud.

Mainin igaks juhuks, Kellukas pole tiine. Ta lihtsalt oskab enese korralikult ümaraks süüa... tal ju nüüd tütar Kalliskivi kasvamas ja temale mantlipärijaks saamas. Juba ootan põnevusega neid trenni aegu, kui saan Kelluka tütrega juba aega veeta. Hetkel Kalliskivi aastane, kuid eks järgmine aasta saab juba maatööd teha... Praegu on oluline, et poni oskab käe kõrval käia, et meeldiks inimesega koos veeta aega. Nii puhastades, jalgu tõstes.

Hetkel võtan hoogu Narcissaga tegelemiseks. Eile vaatasin, kuidas tal on ka tekkinud tohutu suur soov inimesega kaasa tulla. Eile sain südamest naerda, mingi kamm käis Fryci ja Narcissa vahel. Viimane pani teist paika, aga miks ei osanud kohe välja mõelda. Mulle rohkem tundus, et mingi suhte teema on tekkinud. Fryc on vahetanud välja oma väiksemõõtmelised pruudid, nüüd üritab külge lüüa meie teada tiinele eesti raskeveokale...kõige ägedam kõrguse poolest on see loom 170 cm turja kõrgusega. 

Mingil hetkel Teeba-Milagros oli võlutud inna perioodil Narcissast... ise veel mõtlesin...isssnda loomaaed on ikka kirev ja mõistmatu. Teeba muud ei teinud, kui piiras teist ja häälitses oma õrnal häälel omal moel.

 Kui Narcissa tuli, hoidis ta karjas pikalt eemale. Nukrutses oma tegeliku kodu järgi...teate kui raske on seda taluda, kui näed, et hobune igatseb oma kodu järgi.

Jätkame rõõmuga oma sügisest elu.